Ehitustegevust kiirendavad muudatused läksid Riigikogus esimesele lugemisele

Valitsus saatis Riigikogu menetlusse ehitusseadustiku muudatuste eelnõu, et lihtsustada ehitustegevusega kaasnevat asjaajamist ja vähendada bürokraatiat: alati ei ole vaja detailplaneeringut, paindlikumaks saab kasutusloa taotlemine, lisaks muutb varjendite rajamine ning ehitusloa ja ehitusteatisega seonduv. Hoonete seadustamine lihtsustub samuti.

Kliimaministeerium saatis ministeeriumitele ja huvirühmadele kooskõlastamiseks puurkaevu ja -augu ning salvkaevu ehitamise nõuete eelnõu. Sellega ajakohastatakse puurkaevude ja salvkaevude rajamise reegleid, et tagada inimestele ohutu joogivesi ka tulevikus.

Eestil puudub teadmine, nagu kavatseks Läti jätta osa Riia-Eesti vahelisest Rail Balticu trassist vanale nn Vene rööpmelaiusele, kinnitas transpordiminister Kuldar Leis.

Riigikogu poolt heaks kiidetud 2026. aasta riigieelarvega suunatakse transporditaristu arendamisse kokku ligi miljard eurot, millest suurem osa läheb Rail Balticule, kuid ka teede ehitusse ja hooldusesse lisatakse 100 miljonit eurot enam kui tänavu.

Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.