Ehitustegevust kiirendavad muudatused läksid Riigikogus esimesele lugemisele
Vabariigi Valitsuse poolt hiljuti heaks kiidetud ehituseadustiku muudatuste eelnõu läheb 17. detsembril Riigikogus esimesele lugemisele. Toome esile 7 ettevõtetele olulisemat olukorda, mida plaanitakse muuta.
Valitsus saatis Riigikogu menetlusse ehitusseadustiku muudatuste eelnõu, et lihtsustada ehitustegevusega kaasnevat asjaajamist ja vähendada bürokraatiat: alati ei ole vaja detailplaneeringut, paindlikumaks saab kasutusloa taotlemine, lisaks muutb varjendite rajamine ning ehitusloa ja ehitusteatisega seonduv. Hoonete seadustamine lihtsustub samuti.
Kliimaministeerium saatis ministeeriumitele ja huvirühmadele kooskõlastamiseks puurkaevu ja -augu ning salvkaevu ehitamise nõuete eelnõu. Sellega ajakohastatakse puurkaevude ja salvkaevude rajamise reegleid, et tagada inimestele ohutu joogivesi ka tulevikus.
Eestil puudub teadmine, nagu kavatseks Läti jätta osa Riia-Eesti vahelisest Rail Balticu trassist vanale nn Vene rööpmelaiusele, kinnitas transpordiminister Kuldar Leis.
Riigikogu poolt heaks kiidetud 2026. aasta riigieelarvega suunatakse transporditaristu arendamisse kokku ligi miljard eurot, millest suurem osa läheb Rail Balticule, kuid ka teede ehitusse ja hooldusesse lisatakse 100 miljonit eurot enam kui tänavu.
Fassaad on maja visiitkaart ning väga oluline osa hoone vastupidavusest ja väärtusest. Eesti kliimas peab välisviimistlus taluma vihma, lund, päikest ja suuri temperatuurikõikumisi, säilitades samal ajal oma välimuse. Just seetõttu on fassaadiplaadid muutunud üha kindlamaks valikuks nii uute majade ehitamisel kui ka vanemate hoonete renoveerimisel, kinnitavad terviklikke fassaadilahendusi pakkuva FixFas OÜ eksperdid.
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.