Taristuehitajad: teehoiukava jätab teede säilitamise endiselt vaeslapse rolli

Kuigi Rail Balticu valmimine tähtajaks on ebatõenäoline, on taristuturul tekkinud uus lootus: teehoiu miljardid toovad uue perspektiivi, kuid ohuna jääb turule alles siiski mitu põletavat probleemi, kirjutas TREV-2 juht Sven Pertens põhjalikus turukommentaaris.

Taristusektori koondkäibe kasvas aastaga pisut, kuid käibepiiri ületavate ettevõtete arvu kahanes märgatavalt, mis viitab teatavale korrastumisele turul, mille käigus tõrjutakse välja väiksemad tegijad.

Valitsus kinnitas riigiteede teehoiukava aastateks 2026–2029. Järgneva nelja aasta jooksul suunab riik teehoidu enam kui miljard eurot. Lisaks põhimaanteede ehitamisele rekonstrueeritakse üle Eesti enam kui 180 km maanteid, viiakse 460 km ulatuses kruusateid tolmuvaba katte alla ja ehitatakse ümber enam kui 100 liiklusohtlikku kohta.

Valitsus kiitis heaks enam kui miljardise teehoiukava, millest lõviosa läheb Tartu ja Pärnu maanteede laiendamisele neljarajalisteks.

Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.