Riik lükkab miljardilise investeeringuga taristuehitusele hoogu juurde
Riigikogu poolt heaks kiidetud 2026. aasta riigieelarvega suunatakse transporditaristu arendamisse kokku ligi miljard eurot, millest suurem osa läheb Rail Balticule, kuid ka teede ehitusse ja hooldusesse lisatakse 100 miljonit eurot enam kui tänavu.
Taristuminister Kuldar Leisi sõnul võimaldab eelarve liikuda edasi suurte taristuprojektidega, mis mõjutavad Eesti ühendusi aastakümneteks.
Foto: Liis Treimann
Raudteetranspordi arendamisse ja korrashoidu suunatakse järgmisel aastal koos investeeringutega kokku 684,2 miljonit eurot, sellest 435,7 miljonit eurot läheb Rail Balticule. Teede ehitusse ja hooldusesse on planeeritud 283 miljonit eurot, mida on 100 miljonit eurot rohkem kui tänavu.
AS Eesti Raudtee ja OÜ GoTrack sõlmisid 4,6 miljoni euro suuruse lepingu, millega luuakse eeldused reisirongide piirkiiruse tõstmiseks ja parandatakse oluliselt NATO sõjatehnika logistilist läbilaskevõimet lõigus Puka–Keeni.
Eestil puudub teadmine, nagu kavatseks Läti jätta osa Riia-Eesti vahelisest Rail Balticu trassist vanale nn Vene rööpmelaiusele, kinnitas transpordiminister Kuldar Leis.
11. detsembri sai Pärnumaal Sindi-Lodja sild nurgakivi – ürituse raames tõid taliujujad Reiu jõe teiselt kaldalt ajakapsli, mis paigaldati sillakonstruktsiooni. Uus vahesammastega teraskomposiit sild rajatakse olemasoleva raudbetoon kaarsilla kõrvale.
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.