AS Eesti Raudtee ja OÜ GoTrack sõlmisid 4,6 miljoni euro suuruse lepingu, millega luuakse eeldused reisirongide piirkiiruse tõstmiseks ja parandatakse oluliselt NATO sõjatehnika logistilist läbilaskevõimet lõigus Puka–Keeni.
Kapitaalremondi käigus laiendatakse muldkeha, vahetatakse välja amortiseerunud raudbetoonsõrestik ja ballastikillustik ning rajatakse uued veeviimarid.q
Foto: Andras Kralla
„Tööde peamine eesmärk on tõsta reisirongide piirkiirus praeguselt tasemelt kuni 160 km/h, mis parandab oluliselt ühendust Lätiga ja kiirendab reisijate liikumist Tartu–Valga liinil,“ kommenteeris AS Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht Imre Reipõld.
Eestil puudub teadmine, nagu kavatseks Läti jätta osa Riia-Eesti vahelisest Rail Balticu trassist vanale nn Vene rööpmelaiusele, kinnitas transpordiminister Kuldar Leis.
Rail Balticu projekt on Eesti lähiajaloo üks suurimaid taristuehitusi, mille keskmes pole mitte ainult rööpad, vaid ka inimesed, kes neid rajavad. Üks neist on Martin Kaljumäe – Rail Balticu reisijate teenindavate rajatiste peaprojektijuht, kes rääkis, mida tähendab juhtida terminalide ja peatuste rajamist, milliseid ootamatusi toob kaasa igapäevane töö ning kuidas hoida suurt pilti silme ees, kui objektide betoon ja teras on alles valmimas.
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.