Taristuehitajad: peame rääkima kohalikest teedest. “Kruusateed on eriti raskes seisus”

Kliimaministeeriumi ülesandeks saab lähiaastatel investeerida enam kui 2 miljardit eurot teede ja raudteede rajamiseks ja korrahoiuks, riigiteede remondikava kasvab võrreldes praegusega märgatavalt, aga vähem, kui vajaminevaks kuluks on prognoositud.

Sügis paistab taristuvaldkonna ettevõtetele tume aeg. “Põhimõtteliselt tööd polegi, hetkel on meil tööd augusti lõpuni ja siis ei tea, mis saab,” ütles taristuehituslahendusi pakkuva OÜ KiirWarren.KL juhatuse liige Kimmo Liivak, et sektori lähitulevik on trööstitu.

Paldiskisse vesisalvesti rajamisega tuleb pinnale 38 miljonit tonni gneissi, millega võiks täielikult asendada teedeehituses graniidi ja mis suudaks teede eluiga pikendada 40 aastani.

Hiljuti avaldati Tallinna tänavaruumi kujundamise juhend, mille järgi suure kohaväärtusega ruumis tuleb kasutada asfaldi asemel sillutiskivi, mis võib aga põhjustada hilisemaid vaidlusi, kirjutavad Soraineni advokaadibüroo kinnisvara- ja ehitusõiguse ekspert Britta Retel ning riigihangete ekspert Mario Sõrm.

Kadrioru ja Kalamaja miljööväärtuslikud 4-8 korteriga puitmajad on oma ajaloolisuse ja kauni arhitektuuriga pealinna tõeliseks ehteks, kuid ilusa fassaadi taga peituvad sageli tõsised ohud. „Kogemus ütleb, et väga suur osa sellistes majades asuvatest korteritest ei vasta tegelikult tänapäevastele nõuetele,“ on korterite ja eramajade rekonstrueerimisele spetsialiseerunud Makro Ehituse juht Kristo Allvee ja Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalvebüroo juhataja Aivar Kukk ühel meelel.