Eesti Betooniühing andis välja uue juhendi – „BÜ4: Betoontarindite pinnad“, mis on esimene eestikeelne nii mahukas materjal antud valdkonnas. Raamat kirjeldab rohke pildimaterjali kaasabil ning rohkete Eesti näidete varal erinevaid võimalusi kaasaegsete ehitiste rajamisel.
„BÜ4: Betoontarindite pinnad“ on mõeldud praktiliseks kasutamiseks arhitektidele, sisearhitektidele, maastikuarhitektidele ning kõigile teistele ehitusvaldkonnas tegutsejatele – tellijad, projekteerijad, ehitajad, ehitusmaterjalide tootjad, ehituse järelevalvajad, hoonete haldajad. Samuti sobib ta õppematerjaliks ehitusüliõpilastele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Iga-aastane võistlus, et tuua esile parim aasta jooksul valminud betoonehitiste seast, on peaauhindade kaudu avalikkuse tähelepanu keskmesse tõstnud praeguseks juba veerandsada objekti ja lisaks hulga eriauhindu saanud ehitisi.
Kaheksa juhtivat ehitusvaldkonna kutse- ja erialaliitu pöördusid haridus- ja teadusminister Kristina Kallase poole ühispöördumisega, milles väljendatakse tõsist muret kavandatava kutseharidusreformi mõju üle tööturule. Tööandjate hinnangul ei toeta mitmed kavandatavad meetmed sektori vajadusi ega aita tagada kvalifitseeritud tööjõu järelkasvu.
ASi Betoonimeister juhataja Lauri Labe sõnul peavad betoonitootjad vähenenud nõudluse tingimustes investeerima pidevalt rohelisemate toodete arendusse. “Suure tõenäosusega peab keegi need investeeringud lõpuks ka kinni maksma ja ilmselgelt on see lõpptarbija ehk siis meie kliendid ning meie ise.”
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (EETL) pidas 8. mail Tallinnas enda korralise üldkoosoleku, kuulates ära möödunud aasta tegevusaruande (tegevdirektor Marina Vaganova) ja revidendi aruande (revident Svetlana Moks) ning kinnitades need. Samuti valiti juhatusse kaks uut liiget.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.