Ehitusliidud: kutsereform võib kahjustada tööturgu
Kaheksa juhtivat ehitusvaldkonna kutse- ja erialaliitu pöördusid haridus- ja teadusminister Kristina Kallase poole ühispöördumisega, milles väljendatakse tõsist muret kavandatava kutseharidusreformi mõju üle tööturule. Tööandjate hinnangul ei toeta mitmed kavandatavad meetmed sektori vajadusi ega aita tagada kvalifitseeritud tööjõu järelkasvu.
Kõige kriitilisemaks peetakse üleminekut nelja-aastasele kutsekeskhariduse õppele. Ehitusettevõtjate sõnul pole senine 3-aastane süsteem probleemide allikas – pigem takistab kvaliteetse hariduse omandamist see, et paljudel põhikooli lõpetajatel puuduvad vajalikud baasoskused. Pikem õppeaeg suurendaks tööandjate hinnangul katkestamiste arvu ning ei motiveeriks noori kutsekeskharidust valima.
Seotud lood
Ehitussektoris ollakse kriitilised kavandatava kutsehariduse reformi pärast, eriti nähakse ohukohana, et ametikoolide õpe plaanitakse venitada kolmelt aastalt nelja aasta peale. See ei lahenda ehituse tööjõupuudusega seotud probleeme, vaid võib neid isegi süvendada.
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele