15. juulil algasid Sindi–Lodja silla projekti esimese etapi ehitustööd, mille eesmärk on olemasoleva silla lähedusse uue silla rajamine. Liiklus üle Reiu jõe säilib kogu ehituse perioodil.
Uus ehitatav sild on kolmeavaline V-kujuliste vahesammastega integraalsild, mille vahesambad jäävad kaldale. Rajatise väljanägemine on kavandatud nii, et see ei domineeriks vana silla üle ja sillad täiendaksid teineteist.
Vabariigi Valitsus kinnitas riigiteede teehoiukava aastateks 2025–2028, millega suunatakse Eesti teedevõrgu arendamisse ja korrashoidu kokku 932,3 miljonit eurot. See on 251,8 miljonit eurot rohkem kui eelmise nelja aasta teehoiukavas.
Riigikohus selgitas 20. juunil avaldatud otsuses, et kohalik omavalitsus võib uue elurajooni planeerimisel seada kinnisvaraarendajale tingimuseks ka sotsiaalse taristu rajamise, kui see käib linnale või vallale endale üle jõu.
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?