Riigiteedesse suunatakse nelja aastaga 932 miljonit eurot
Vabariigi Valitsus kinnitas riigiteede teehoiukava aastateks 2025–2028, millega suunatakse Eesti teedevõrgu arendamisse ja korrashoidu kokku 932,3 miljonit eurot. See on 251,8 miljonit eurot rohkem kui eelmise nelja aasta teehoiukavas.
Olulise osa kasvust katavad mootorsõidukimaksust laekuv tulu ja Euroopa Liidu vahendid, mida suunatakse muu hulgas riigikaitse seisukohast oluliste teelõikude ehitusse.
Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) 2024. aasta taotlusvoorust eraldatakse Eestile 89,4 miljonit eurot, millest rahastatakse Rail Balticu ehitustöid ning muid liikuvusega seotud projekte.
Transpordiamet kuulutas välja riigihanke, mille eesmärk on ehitada riigitee Tallinna–Pärnu–Ikla km 103,5–108,5 2+2 ristlõikega maanteeks. Kokku 22 kilomeetri pikkune Libatse–Nurme lõik on jagatud neljaks osaks, millest ühele, 5-kilomeetrisele lõigule käesoleva hankega töövõtjat otsitakse.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.