Materjalimüüja teeb rekordmüüke, aga mitte Eestis

Tartu ülikooli teadusrühm teadur Volodymyr Guliku juhtimisel on välja arendanud kiudbetooni, mis sobib suurepäraselt kasutamiseks tuumaelektrijaamades, tuumajäätmete hoidlates ja ka alles ehitatavates tuleviku energiaallikates – termotuumareaktorites.

On üldteada, et betoon on suur CO2 emissiooni allikas. Soome arendusfirma Carbonaide pakub lahendust: parandada äsja valatud betoondetailide tugevust CO2 kontsentreeritud atmosfääris. Selle protseduuri käigus betooni seotud süsihappegaasitonnid on jäädavalt sinna aheldatud, vähendades toote keskkonnajälge.

Võimalused süsiniku jalajälje vähendamiseks on juba olemas ja neid tuleb hakata laialdasemalt kasutama. Küll nõuab see ka mõningate riiklike regulatsioonide muutmist ja siin peab riik näitama initsiatiivi vajalike muudatuste kiireks rakendamiseks.

Raudbetoonist ehituselementide tootja E-Betoonelement on seadnud sihiks kahandada igal aastal oma süsinikujalajälge viie protsendi võrra. Selleks on lihvitud rohelisemaks nii tehnoloogiat kui ka betooniretsepte.

Kaabli puhul vaadatakse tavaliselt selle ristlõiget, isolatsiooni, voolutaluvust ja muid tehnilisi näitajaid, ent märkamata jäetakse oluline omadus, mida pole välimuse järgi võimalik hinnata. See on kaablisoone lõõmutus ehk kuumtöötlus, mis mõjutab otseselt kaabli painduvust paigaldamisel.