Valitsus kiitis heaks kestlikkusaruandluse kohustuse edasilükkamise osale ettevõtetest. Samal ajal jätkub Euroopa Liidus töö aruandluse lihtsustamiseks. Eesti seisab selle eest, et kogutaks ainult neid andmeid, milleta kuidagi ei saa.
"Kestlikkusaruanne on aastate tagune algatus, mis ei klapi meie pingutustega aruandlust ja regulatsioone vähendada. Edasilükkamine ei tähenda, et osa sellest ei oleks väga mõistlik ja oleks vastumeelne kõigile ettevõtetele. Siiski koostavad ettevõtted sellist aruandlust ka vabatahtlikult, põhimõtete pärast ja see annab kindlust tarbijale ning parandab ettevõtte turupositsiooni,“ sõnas rahandusminister Jürgen Ligi.
Eesti valitsus kiitis heaks seisukoha, millega toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut lihtsustada süsiniku piirimeetme (SPIM) määrust. Kavandatavad muudatused vabastavad rohkem kui 100 Eesti väiksemat importijat senisest halduskoormusest ning muudavad regulatsiooni kasutajasõbralikumaks ka suuremate ettevõtete jaoks.
Eesti riik on otsustanud edasi lükata hoonete süsinikujalajälje arvestuse kohustuse 2026. aastalt 2028. aastale, kuid samas leidub ehitussektoris palju entusiaste, kes teevad juba arvutusi enda äranägemise järgi ja vajaksid riigilt kiiremini ühtset ja selgemat infot, räägiti saates “Eetris on ehitusuudised.“
Ehituse olelusringi juhtivekspert Anni Oviir toob esile neli peamist põhjust ja vastuväidet, miks hoonete süsinikujalajälje seaduse edasi lükkamise kohustus kahjustab ehitussektori konkurentsivõimet.
Ehitussektor peab üha enam arvestama keskkonnamõjudega. Nordeconi juhatuse liige Deniss Berman selgitas, milliseid roheoskusi valdkond vajab, et vähendada ehitustegevuse mõju loodusele. Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi juht Anti Hamburgi toob esile ka selleks vajaminevad oskused.