Hiljuti andis kliimaministeerium teata, et CO2 jalajälje arvutuskohustuse, mis pidi eelduslikult jõustuma 01.01.2026, on edasi lükatud 2028. aastani. Kuigi on arusaadav, et uute regulatsioonide rakendamine nõuab planeerimist ja ettevalmistusi, on paljud esitatud põhjendused juba teiste riikide poolt lahendatud ning ka Eestis oleks võimalik kiiremini kohaneda. Nõuete edasilükkamine võib hoopis aeglustada sektori innovatsiooni ja üleminekut kestlikumale ehitusele, lükates edasi vältimatuid muutusi.
Seotud lood
Eesti riik on otsustanud edasi lükata hoonete süsinikujalajälje arvestuse kohustuse 2026. aastalt 2028. aastale, kuid samas leidub ehitussektoris palju entusiaste, kes teevad juba arvutusi enda äranägemise järgi ja vajaksid riigilt kiiremini ühtset ja selgemat infot, räägiti saates “Eetris on ehitusuudised.“
Vaatamata sellele, et hoonete süsiniku jalajälje arvutamise kohustust lükati kaks aastat edasi, küsivad ja vajavad seda nii era- kui avaliku sektori tellijad aina rohkem, ütleb Riigi Kinnisvara hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik.
Kui räägitakse ärikinnisvarast, pööratakse enamasti tähelepanu selle asukohale, suurusele ja siselahendusele. Katuse peale mõeldakse sageli alles viimases järgus. Ent katus ei ole pelgalt funktsionaalne element, mis kaitseb vihma ja tuult eest. Tänapäevane katus on osa hoone toimivusest, energiatõhususest ja visuaalsest kuvandist. Kuidas teha katuse puhul tark otsus? Miks on oluline lähtuda kvaliteedist, mitte ainult hinnast? Ja mis rolli mängib katus ettevõtte jätkusuutlikkuses?
Enimloetud
5
11,25 hektarit: vaata muljeavaldavat galeriid tervest tuleviku tõmbekeskusest
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele