Valitsus kiitis heaks ESG aruandluse edasilükkamise
Valitsus kiitis heaks kestlikkusaruandluse edasilükkamise kahe aasta võrra. Riik tahab aga muuta aruannete esitamise täielikult vabatahtlikuks või vähemasti kaotada ära igal aastal raporteerimine.
Rahandusministeerium Jürgen Ligi ütles, et kestlikkusaruanne ei toeta pingutust vähendada bürokraatiat, kuid ettevõtted raporteerivad ka vabatahtlikult, et anda kindlust tarbijale ning parandada oma turupositsiooni.
Foto: Liis Treimann
Suurettevõtjad ehk teine laine peab 2025. aasta asemel raporteerima 2027. aasta kohta ning kolmas laine ehk börsil noteeritud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad 2026. aasta asemel 2028 kohta. See otsus puudutab ligi 300 Eesti ettevõtet.
Ehitussektor peab üha enam arvestama keskkonnamõjudega. Nordeconi juhatuse liige Deniss Berman selgitas, milliseid roheoskusi valdkond vajab, et vähendada ehitustegevuse mõju loodusele. Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi juht Anti Hamburgi toob esile ka selleks vajaminevad oskused.
Eesti riik on otsustanud edasi lükata hoonete süsinikujalajälje arvestuse kohustuse 2026. aastalt 2028. aastale, kuid samas leidub ehitussektoris palju entusiaste, kes teevad juba arvutusi enda äranägemise järgi ja vajaksid riigilt kiiremini ühtset ja selgemat infot, räägiti saates “Eetris on ehitusuudised.“
Ehituse olelusringi juhtivekspert Anni Oviir toob esile neli peamist põhjust ja vastuväidet, miks hoonete süsinikujalajälje seaduse edasi lükkamise kohustus kahjustab ehitussektori konkurentsivõimet.
Vaatamata sellele, et hoonete süsiniku jalajälje arvutamise kohustust lükati kaks aastat edasi, küsivad ja vajavad seda nii era- kui avaliku sektori tellijad aina rohkem, ütleb Riigi Kinnisvara hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik.
Erinevatest looduskividest on teede, platside ja terrasside sillutamiseks murtud ja lõigatud kive ning plaate juba aastatuhandeid. Ka tänapäeval on see kõige keskkonnasõbralikum, vastupidavaim ja kaunim lahendus koduaias ja linnaruumis.