Praktiline ülevaade: kuidas valida õige looduskivi teedele ja terrasside

Meie kliimavööndis on sobilikeks kivimaterjalideks eelkõige erinevad tardkivimid nagu graniit, gneiss, porfüür, aga ka kvartsiidid, mõned liivakivid ning kiltkivid ja üksikud paekivi liigid. Oluline on siinjuures kivimaterjali ilmastikukindlus, kulumiskindlus, veeimavus ja ka kõvadus.

Looduskividest murtakse ja lõigatakse väga erineva suuruse, kuju ja värvitooniga sillutiskive ja plaate. Sobiliku materjali valimisel tuleb kindlasti arvestada sellega, kuhu ja millistesse tingimustesse on soov see materjal paigaldada. Väga oluline on õige paigaldusmeetod ning paigaldus- ja vuugisegu valik.

Vabakujulised plaadid on enamasti loodusliku pinnaga ning neid saab kihilistest kivimitest nagu porfüür, kiltkivi, kvartsiit, paekivi, aga ka kihtideks lõhenevast liivakivist ja gneissist. Tulemuseks on looduslähedane ja huvitav ning vastupidav pinnakate, mis ei ole libe. Neid saab kasutada nii sissesõiduteede, platside kui aiateede ja terrasside katmiseks, ent samuti hoonete soklite ja seinte viimistlemiseks.

Loodusliku pinnaga vabakujulise plaadi paksus on alati kõikuv. Õhemad plaadid sobivad terrassidele ja hoonete seintele ning soklisse, teeradadele ja garaažiteedele tuleb valida paksemad kivid. Plaadi suurust iseloomustatakse tükkide ligikaudse arvuga ruutmeetris või siis tükkide diagonaali pikkusega. Porfüüri puhul on saadaval paksused 1-3 cm, 2-5 cm, 2-4 cm ja 3-7 cm ning standardsed suurused (diagonaal alates 20 cm-st) või suured (Giant, diagonaal alates 40 cm-st).

Lossikivis on vabakujulistest plaatidest laokaubana saadaval Itaalia porfüür ja gneiss, Kreeka ja Brasiilia kvartsiidid, Soome kiltkivi värvitoonidest valkjast kivist kuni süsimustani. Enamiku loodusliku pinnaga plaatide värvitoon on varieeruv, kuid mitmete puhul on siiski võimalik ka värvivalik. Porfüüri puhul saab näiteks tellida hallikamat või punakas-pruunikamat valikut. Lossikivi laos kohapeal on tavapäraselt olemas variant mix, kus on erinevad toonid läbisegi.

Sillutisplaatidena võib kasutada väga erinevates mõõtudes ja paksustes plaate. See ongi üks looduskivide eelistest, et plaate ja detaile saab tellida praktiliselt mistahes mõõtudes, mida on kiviplokkidest võimalik välja lõigata. Muidugi on eelistatud standardsed mõõdud, mida pidevalt toodetakse, nagu näiteks 30x30, 30x60, 40x60, 60x60, 40x80, 60x90 cm. Plaatide pikkuse - laiuse suhe võiks olla siiski mitte rohkem kui 1:3, siis on hilisem plaatide murdumise risk väiksem. Palju kasutatakse ka väiksemaid mõõtusid, nagu 10x20, 20x20 või 15x30 cm plaate. Väiksemate ja paksemate looduskiviplaatide kohta kasutatakse ka nimetust „pätsid“.

Plaatide paksus terrassidel algavas 1,5-2 cm-st, teeradadel 3 cm-st ja sissesõiduteedel 5-6 cm-st. Samas sõltub see ka kasutatavast kivimist ja plaadi suurusest. Aladele, kuhu sõidab peale rasketehnika, võiks paigaldada kiviplaadid paksusega alates 8 cm-st. Autodega sõidetavale alale soovitaks tardkivimitest plaate. Mujale võiks paigaldada ka kvartsiidist, liivakivist, kiltkivist või travertiinist plaate, kuid kindlasti tuleb kasutada ilmastikukindlaid materjale.

Mõõtu lõigatud või tahutud kiviplaadid peaksid olema loodusliku või karestatud pinnaga, et nad ei jääks jalge all libedaks. Kõvad kivid nagu graniit, gabbro ja basalt on enamasti karestatud (põletatud, täksitud) pinnaga. Liivakivi, kiltkivi, kõvadest kividest ka porfüür on valdavalt loodusliku pinnaga.

Täringukivid sobivad eelkõige sissesõiduteede sillutamiseks, kuid nendega on kaetud ka jalgradasid ja platse.

Täringukivid on enamasti murtud pindadega, aga ka põletatud (karestatud) pinna ja murtud või saetud servadega. Samuti on saadaval trummeldatud (ümardatud servadega, kulutatud) täringukive. Porfüürist ja liivakivist võib saada ka loodusliku pinnaga täringukive.

Enamlevinud täringukivi mõõt on 10x10x10 cm, aga saab ka pooliku paksusega täringukivi (10x10x5 cm) ning paljude erinevate mõõtudega kive – 5x5x5 cm, 10x20x10 cm, 12x12x12 cm, 14x14x14 cm, 14x20x14 cm jm. Täringukivide paigaldamise juures peab arvestama, et kivide mõõdud võivad kõikuda ca +/- 1,5 cm. Põletatud pinnaga täringukivid on reeglina väiksemate tolerantsidega.

Loodusliku pinnaga ja trummeldatud täringukivid on siledamad ja koduaias jalge alla mõnusamad, eriti paljajalu käies. Kui 10 cm paksusega ja paksemaid täringukive võib paigaldada killustik-liivalusele, siis õhemad täringukivid võiks paigaldada mördile, et kivid liikuma ei jääks. Kui tahetakse saada sillutist, kuhu umbrohi kergesti vuugivahedesse ei tuleks, siis peaks kivid paigaldama mördikihile ja vuugid täitma sillutiste vuugiseguga. Kui vuugid täita sõelmete või liivaga, ilmub umbrohi sinna kiiresti. Lahtiselt paigaldatud kivide vahele ei ole aga mõistlik vuugisegu paigaldada, kuna kivide liikumisel hakkab vuuk kiiresti lagunema.

Trummeldatud kivid ja plaadid jätavad antiikse mulje, plaatide pealispind kulutatud ja servad ümaraks kulunud. Sobivad väga hästi terrassidele, kuna trummeldatud plaadid tunduvad ka palja jala all kuidagi pehmed. Trummeldatuna on võimalik saada porfüürist, graniidist, liivakivist enamasti täringukive ja pätse, Peruu travertiinist ka plaate.

Versailles või Rooma mustris plaatide puhul kasutatakse sillutiseks nelja erineva mõõduga plaate, mida saab omavahel kombineerida. Näiteks plaadid mõõtudega 20x20, 20x40, 40x40 ja 40x60 cm või ka 30x30, 30x60, 60x60 ja 60x90 cm.

Astekivideks on hakatud kutsuma üksikutena, ridadena või rühmadena muru sisse või näiteks lillepeenrasse paigaldatavaid erikujulisi kiviplaate. Need sobivad hästi ka kalmistutele. Lossikivi pakub näiteks basaldist, kvartsiidist või liivakivist astekive, mis on loodusliku või karestatud pinnaga ja looduslike või murtud servadega plaadid. Neid on väiksemaid ja suuremaid. Basaldist astekivide paksus on enamasti 5-6 cm, kvartsiidist astekivide paksus kõigub ca 3-5 cm vahel.

Astekivide paigaldamisega saab igaüks hakkama. Murukamar ja muld tuleks kivi alt välja võtta ja asemele panna killustik. Killustik on soovitatav ära tihendada ning sellele võib asetada astekivi. Kui astekivide pind jääb maapinnaga tasa, siis saab sellest üle ka muruniiduk.

Tihti kasutatakse teeradade või ka terrassi servade fikseerimiseks äärekive. Kõnnitee äärekivid on tavaliselt graniidist või gabbrost mõõtudega 100x20x10 cm, 100x20x8 cm või ka 100x20x5 cm. Ka porfüürist on saadaval äärekivid, mis on lühemad ja vaba pikkusega (erinevate juhuslike pikkustega). Samas võib äärekividena kasutada ka suuremat täringukivi või pätsi.