Praktiline ülevaade: kuidas valida õige looduskivi teedele ja terrasside

Meie kliimavööndis on sobilikeks kivimaterjalideks eelkõige erinevad tardkivimid nagu graniit, gneiss, porfüür, aga ka kvartsiidid, mõned liivakivid ning kiltkivid ja üksikud paekivi liigid. Oluline on siinjuures kivimaterjali ilmastikukindlus, kulumiskindlus, veeimavus ja ka kõvadus.

Looduskividest murtakse ja lõigatakse väga erineva suuruse, kuju ja värvitooniga sillutiskive ja plaate. Sobiliku materjali valimisel tuleb kindlasti arvestada sellega, kuhu ja millistesse tingimustesse on soov see materjal paigaldada. Väga oluline on õige paigaldusmeetod ning paigaldus- ja vuugisegu valik.

Vabakujulised plaadid on enamasti loodusliku pinnaga ning neid saab kihilistest kivimitest nagu porfüür, kiltkivi, kvartsiit, paekivi, aga ka kihtideks lõhenevast liivakivist ja gneissist. Tulemuseks on looduslähedane ja huvitav ning vastupidav pinnakate, mis ei ole libe. Neid saab kasutada nii sissesõiduteede, platside kui aiateede ja terrasside katmiseks, ent samuti hoonete soklite ja seinte viimistlemiseks.

Loodusliku pinnaga ja trummeldatud täringukivid on siledamad ja koduaias jalge alla mõnusamad, eriti paljajalu käies. Kui 10 cm paksusega ja paksemaid täringukive võib paigaldada killustik-liivalusele, siis õhemad täringukivid võiks paigaldada mördile, et kivid liikuma ei jääks. Kui tahetakse saada sillutist, kuhu umbrohi kergesti vuugivahedesse ei tuleks, siis peaks kivid paigaldama mördikihile ja vuugid täitma sillutiste vuugiseguga. Kui vuugid täita sõelmete või liivaga, ilmub umbrohi sinna kiiresti. Lahtiselt paigaldatud kivide vahele ei ole aga mõistlik vuugisegu paigaldada, kuna kivide liikumisel hakkab vuuk kiiresti lagunema.

Trummeldatud kivid ja plaadid jätavad antiikse mulje, plaatide pealispind kulutatud ja servad ümaraks kulunud. Sobivad väga hästi terrassidele, kuna trummeldatud plaadid tunduvad ka palja jala all kuidagi pehmed. Trummeldatuna on võimalik saada porfüürist, graniidist, liivakivist enamasti täringukive ja pätse, Peruu travertiinist ka plaate.

Versailles või Rooma mustris plaatide puhul kasutatakse sillutiseks nelja erineva mõõduga plaate, mida saab omavahel kombineerida. Näiteks plaadid mõõtudega 20x20, 20x40, 40x40 ja 40x60 cm või ka 30x30, 30x60, 60x60 ja 60x90 cm.

Astekivideks on hakatud kutsuma üksikutena, ridadena või rühmadena muru sisse või näiteks lillepeenrasse paigaldatavaid erikujulisi kiviplaate. Need sobivad hästi ka kalmistutele. Lossikivi pakub näiteks basaldist, kvartsiidist või liivakivist astekive, mis on loodusliku või karestatud pinnaga ja looduslike või murtud servadega plaadid. Neid on väiksemaid ja suuremaid. Basaldist astekivide paksus on enamasti 5-6 cm, kvartsiidist astekivide paksus kõigub ca 3-5 cm vahel.

Astekivide paigaldamisega saab igaüks hakkama. Murukamar ja muld tuleks kivi alt välja võtta ja asemele panna killustik. Killustik on soovitatav ära tihendada ning sellele võib asetada astekivi. Kui astekivide pind jääb maapinnaga tasa, siis saab sellest üle ka muruniiduk.

Tihti kasutatakse teeradade või ka terrassi servade fikseerimiseks äärekive. Kõnnitee äärekivid on tavaliselt graniidist või gabbrost mõõtudega 100x20x10 cm, 100x20x8 cm või ka 100x20x5 cm. Ka porfüürist on saadaval äärekivid, mis on lühemad ja vaba pikkusega (erinevate juhuslike pikkustega). Samas võib äärekividena kasutada ka suuremat täringukivi või pätsi.