Eesti riik soovitab üha enam ehitada pigem tihedamaks kesklinna, kui teha linnaäärsetele põldudele uusarendusi. Samas seab tänavamüra kõrgemaid nõudeid nii materjalidele kui ka ehituskvaliteedile, mis omakorda kergitab ehitushinda. Arendajad aga võivad kokku põrkuda riigiameti vastuolulise tõlgendusega.
Viimasel ajal kõlab riigilt üha enam soovitusi, et valglinnastumist tuleks vähendada, sest see soodustab autostumist, saastab keskkonda ja tekitab ummikuid. Rääkimata lisainvesteeringutest taristusse, ühiskondlikesse hoonetesse ja keskkonda. Samas on linnakeskkonna tihendamaks ehitamisel omad kitsaskohad, mis omakorda kergitavad ehitushinda ja suunavad inimesi ikkagi ääremaadele odavamaid arendusi vaatama.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lamekatuste puhul on loomuliku valguse lahendamine olnud kompromiss tehniliste piirangute ja arhitektuursete ambitsioonide vahel. Viimastel aastatel on aga katuseakende tehnoloogia areng seda tasakaalu muutnud. Üha enam nähakse katuseakent lahendusena, mis aitab korraga tuua ruumi valgust, tagada ventilatsiooni ning hoida energiakulud kontrolli all.