Eesti riik soovitab üha enam ehitada pigem tihedamaks kesklinna, kui teha linnaäärsetele põldudele uusarendusi. Samas seab tänavamüra kõrgemaid nõudeid nii materjalidele kui ka ehituskvaliteedile, mis omakorda kergitab ehitushinda. Arendajad aga võivad kokku põrkuda riigiameti vastuolulise tõlgendusega.
Viimasel ajal kõlab riigilt üha enam soovitusi, et valglinnastumist tuleks vähendada, sest see soodustab autostumist, saastab keskkonda ja tekitab ummikuid. Rääkimata lisainvesteeringutest taristusse, ühiskondlikesse hoonetesse ja keskkonda. Samas on linnakeskkonna tihendamaks ehitamisel omad kitsaskohad, mis omakorda kergitavad ehitushinda ja suunavad inimesi ikkagi ääremaadele odavamaid arendusi vaatama.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Me pole kunagi öelnud, et tahame olla kõige suuremad. Oleme alati tahtnud olla kõige paremad,” ütleb tõstuste, tööstususte, tuletõkkeuste ning laadimisseadmete lahendustele spetsialiseerunud ettevõtte Laduks tegevjuht Holger Tasane. Kui 2008.–2009. aasta kriisi ajal rääkisid ettevõtted peamiselt eksportimisest ja Skandinaavia turgude vallutamisest, siis Laduks otsustas minna vastassuunas ning nägi võimalust Eesti klientides ja siinses ehitussektoris.