Eesti riik soovitab üha enam ehitada pigem tihedamaks kesklinna, kui teha linnaäärsetele põldudele uusarendusi. Samas seab tänavamüra kõrgemaid nõudeid nii materjalidele kui ka ehituskvaliteedile, mis omakorda kergitab ehitushinda. Arendajad aga võivad kokku põrkuda riigiameti vastuolulise tõlgendusega.
Viimasel ajal kõlab riigilt üha enam soovitusi, et valglinnastumist tuleks vähendada, sest see soodustab autostumist, saastab keskkonda ja tekitab ummikuid. Rääkimata lisainvesteeringutest taristusse, ühiskondlikesse hoonetesse ja keskkonda. Samas on linnakeskkonna tihendamaks ehitamisel omad kitsaskohad, mis omakorda kergitavad ehitushinda ja suunavad inimesi ikkagi ääremaadele odavamaid arendusi vaatama.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.