Riigihankega soetatakse kuni 500 megavati (MW) ulatuses tootmis- ja salvestusvõimsusi elektriturult, mis on vajalikud elektrisüsteemi sageduse iseseisvaks juhtimiseks. Balti riigid said Euroopa Komisjonilt erandi, mis võimaldab reservide hankimist kaheksaks aastaks ette alates sünkroniseerimisest Mandri-Euroopa sagedusalaga ehk kuni 2033. aastani.
Seotud lood
Tänavune Taristuehituse TOP ilmus lootusrikkamate toonidega kui aasta tagasi, seda ka varasemalt tagasilööke kogenud teedeehitajate meeleolus. Kuigi elektri- ja gaasitaristute ehitajad olukorra üle ei kurda, on üks mure kõigil ühine - häid töötajaid endiselt napib.
Taristuehituse TOPis teise koha saavutanud Connecto Eesti ASil oli eelmine aasta edukas. “See oli ettevõtte senine absoluutne rekord, nii käibe kui ka kasumi osas,” jäi tegevjuht Tanel Kutsar tulemusega loomulikult rahule.
Suurte elektritaristute riigihankeid iseloomustab pikaajalise strateegia puudumine ning sellest tulenev kaootilisus. Elektrilevi näitel ka toimiva elektritööde konkurentsituru rikkumine. See paneb ebavõrdsesse olukorda töötajate ja äri arendamisse panustavad ettevõtted, kes pakuvad kvaliteetset teenust ja Eesti majandust tervikuna edasi viivad, kirjutas Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu tegevjuht Kaarel Jänes.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Omanik saneerimisest: “See ei tähenda mu elutöö lõppu”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele