“Oodatud toetusraha aitab korrastada üle 20 000 inimese kodud üle Eesti. Tervikrekonstrueerimisel võib kokkuhoid küttekuludelt küündida kahekordseks. Toetuse tingimuste muutmisel pöörame enam tähelepanu elukeskkonna kvaliteedile, samuti korteriühistute riskide vähendamisele tööde tellimisel ja turutõrgete lahendamisele,” kommenteeris kliimaminister Kristen Michal.
Seotud lood
Renoveerimisturu osapooled ootavad juba kannatamatult järgmise rahastuvooru avanemist, kuid koos sellega on oodata Kliimaministeeriumilt ka uut määrust, mis toob kaasa mitu olulist muudatust, kuid mille praktikasse viimiseks ja osapooltele selgitamiseks jääb ootamatult vähe aega.
Kuidas saada hakkama kortermajas, mille ülemistel korrustel võib temperatuur tõusta kolmekümne soojakraadi ligi - selle kohta annavad nõu asjatundjad.
TalTechi professor Jarek Kurnitski rääkis Eesti Arhitektide Liidu kliimaseminaril sellest, mida oodata ELi uuest energiatõhususe direktiivist ning milliseid kohustusi see meie hoonetele seab.
Tehaselise renoveerimise eelis on tööde kiirus, keskkonnasääst ja võimalus inimesi võimalikult vähe segada, väljakutseteks aga võivad saada nõukaaegne ehituskvaliteet ja elementide kinnituskohad, leiab ettevõtja ja Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Martin Talts.
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele