Peagi avaneb suurim korterelamute renoveerimistoetus
Kliimaminister saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega jagatakse korteriühistutele üle Eesti 160 miljonit eurot renoveerimistoetust. Tegemist on aegade suurima toetusvooruga Eestis ja see avaneb suve lõpus.
“Oodatud toetusraha aitab korrastada üle 20 000 inimese kodud üle Eesti. Tervikrekonstrueerimisel võib kokkuhoid küttekuludelt küündida kahekordseks. Toetuse tingimuste muutmisel pöörame enam tähelepanu elukeskkonna kvaliteedile, samuti korteriühistute riskide vähendamisele tööde tellimisel ja turutõrgete lahendamisele,” kommenteeris kliimaminister Kristen Michal.
Renoveerimisturu osapooled ootavad juba kannatamatult järgmise rahastuvooru avanemist, kuid koos sellega on oodata Kliimaministeeriumilt ka uut määrust, mis toob kaasa mitu olulist muudatust, kuid mille praktikasse viimiseks ja osapooltele selgitamiseks jääb ootamatult vähe aega.
TalTechi professor Jarek Kurnitski rääkis Eesti Arhitektide Liidu kliimaseminaril sellest, mida oodata ELi uuest energiatõhususe direktiivist ning milliseid kohustusi see meie hoonetele seab.
Tehaselise renoveerimise eelis on tööde kiirus, keskkonnasääst ja võimalus inimesi võimalikult vähe segada, väljakutseteks aga võivad saada nõukaaegne ehituskvaliteet ja elementide kinnituskohad, leiab ettevõtja ja Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Martin Talts.
Kui Kristo Peerna 8 aastat tagasi perele maja hakkas ehitama, otsis ta pikalt lahendust, mis oleks võimalikult tugeva konstruktsiooniga, soe ja kauakestev. Nõuetele vastavaks osutus soojustatud termoplokilahendus Insulating Concrete Form (ICF) ja esimeste aastate järel oli selge, et see ongi meie kliimas parim võimalik majaehitusmaterjal.