Statistikaameti andmetel ehitasid ehitusettevõtted 2024. aasta esimeses kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 13% vähem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul vähenes maht 14%.
2024. aasta 1. kvartal lisas hoonete ehitusturule küll juurde langust, mistõttu nelja viimase kvartali koondkäive kahanes pea 7% võrra, kuid languse kiirus on peatunud ja turg kombib põhja. Siiski olid ettevõtetel tulemused erinevad ja toome esile 100 suurimat käivet teinud ehitusettevõtet ja kas nad liikusid tõusu- või langustrendis.
Äripäeva Infopanga Taristuehituse raport näitas, et teedeehituse 1. kvartali käive ületas eelmist aastat pea veerandi võrra ja Rail Baltica raha on jõudnud osade ettevõteteni. Kuid ka siin on ettevõtete tulemused erinevad ja toome võrdluseks esile 100 suurima käibega teedeehitajat ning selle aastase muutuse.
Swedbanki tööstusuuring näitab, et keeruline olukord sektoris jätkub, kuid põhi on saavutatud ja tulevikku nähakse lootusrikkamalt. Samuti on aktiivselt uusi turge otsivate ettevõtete osakaal kasvanud 10% ja enim tuntakse huvi Saksamaa vastu.
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.
Kui seaduse muudatus lisab täiendava riikliku järelevalveametnike kihi, aga tegelikud pudelikaelad ei vähene, võib tulemuseks olla vaid uus bürokraatia tase