Swedbanki tööstusuuring näitab, et keeruline olukord sektoris jätkub, kuid põhi on saavutatud ja tulevikku nähakse lootusrikkamalt. Samuti on aktiivselt uusi turge otsivate ettevõtete osakaal kasvanud 10% ja enim tuntakse huvi Saksamaa vastu.
Suurimaks riskiks peavad tööstusettevõtted konkurentsivõime tagamist, nentis Raul Kirsimäe uuringut tutvustades.
Foto: Swedbank
Selleks aastaks prognoosivad ettevõtted küll käibe langust, kuid ootused kasumlikkusele on mõnevõrra suurenenud ja investeeringute maht mullusest suurem.
Raudbetoonelemendi tootja Muuga Betoonelement (MBE) suutis mullu oma majandustulemused hoida stabiilsena tänu üle-eelmisel aastal alustatud projektidele.
Ukraina ettevõte LLC “Alexander & I” koos Eesti firma KMT Prefab OÜga võitis 1,97 miljoni eurose riigihanke sõjas orvuks jäänud lastele kodude ehitamiseks Žõtomõri oblastisse Ukrainas.
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 0,2%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 0,9%.
Eelmise aasta septembriga võrreldes on ehituses sisendhinnad kohati langenud 5–10%, aga seda mitte kõigis segmentides, ütles Merko Ehitus Eesti üldehitusdivisjoni juht Marek Hergauk. Odavamaks on tema sõnul läinud just kohaliku tootja materjal ja seadmed.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.