Taristuehitajad: teedeehitus on sõjalises mobiilsuses oluline
Kliimaministeerium teatas eile, et Euroopa Ühendamise Rahastu 2023. aasta sõjalise mobiilsuse taotlusvoorust saab Eesti 41 miljonit eurot Via Baltica Päädeva-Konuvere teelõigu tarbeks.
Seotud lood
2023. aasta sõjalise mobiilsuse taotlusvoorust saab Eesti 41 miljonit eurot Via Baltica teelõigu tarbeks, see on pool Päädeva–Konuvere 13,2 kilomeetri pikkuse teelõigu maksumusest.
Riik investeerib maanteedesse järgmisel neljal aastal keskmiselt 170 miljonit aastas, ehk ainult ühe kolmandiku vajaminevast. Seejuures säilitamise ja arendamise vaates vaid ühe neljandiku vajaminevast, kommenteeris ASi Trev-2 Grupi juhataja Sven Pertens riigi teehoiu rahastuskava.
Ehituse riigihangete seis on karm ning ettevõtetel on nende riigitööde tegemisel ka keeruline ellu jääda, rääkis Bildgren Ehituse ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige Ahto Aruväli.
Riigi kaitseinvesteeringute keskus sõlmis Ämari lennuliiklusala remondilepingu KMG Infra OÜga. Tööde maksumus on ligikaudu 18,5 miljonit eurot ning lennurada valmib 2024. aasta oktoobris.
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele