Esmalt pannakse Via Baltica teel ettevalmistustööde jaoks välja ajutine liikluskorraldus. Seejärel alustatakse vasakul pool teed tee ääres väljakaeve ja muldkeha ehitustöödega kilomeetritel 123–125 (Coopi kauplusest Salu bussipeatuseni) ning täiendavalt liiklusest eemal oleval raba lõigul.
Teedeehituse alarahastus jõudis selgelt juba eelmise aasta majandustulemustese ja tänavu ei mõtlegi paljud ettevõtted enam kasumile, sest mahud on vähenenud ja pakkumishinnad madalad - kõik üritavad end kuidagi hinges hoida, kommenteeris olukorda TREF ASi juht Andres Gailit.
Kui riigil jätkub tervet mõistust, et mitte tõmmata lähiaastatel teedeehituse rahastus miinimumini, suudetakse ehk see Eestile väga oluline valdkond veel päästa, loodab Eesti Taristuehituse Liidu värske juhatuse esimees Indrek Pappel.
Pärnumaale Rail Balticu raudteele uue asukoha leidmiseks hinnati töölaual olnud kuue alternatiivse trassi keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikke mõjusid. Selgus, et nii inimeste kui looduse seisukohast on parim trass sinine-kollane-roosa, millel on väikseimad kaasnevad mõjud.
Eile allkirjastati rahastusleping, millega eraldatakse Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) Eestile 196 miljonit eurot, et ehitada valmis Rail Baltica põhitrassi kolme esimese lõigu alusehitused koos nende juurde kuuluvate ristumiste ja liiklussõlmedega. Riik lisab sellele omalt poolt 34 miljonit eurot ehk kokku investeeritakse ehitustöödeks 230 miljonit eurot.
Saaremaa ettevõte OÜ Feizerton, mille kaubamärk Feirol on Eestis juba tuttav nii professionaalidele kui ka tavakasutajatele, on tegelenud enam kui 20 aastat kaablitoodete ja elektritarvikute arenduse, tootmise ja müügiga. Ettevõtte juhi Jüri Lemberi sõnul on neil turul omas nišis tugev positsioon, kuid samas on soov üha enam jõuda otse nii ehitusobjektidele kui ka lõpptarbijateni.