Eesti püüab leevendada inseneride puudust 37 miljoni euroga, kuid Riigikontrolli hinnangul ei piisa sellest, kui probleemiga tegeldakse alles kutse- ja kõrghariduses. Audit näitab, et inseneride järelkasvu pidurdavad kitsaskohad tekivad varem — põhikoolis, kus liiga paljud noored ei saa matemaatikas piisavalt tugevat baasi.
Riigikontrolli auditi põhijäreldusest - inseneride järelkasv ei teki ülikoolis, vaid palju varem, juba põhikoolis -, on pikalt rääkinud ka ettevõtjad. Tööstusettevõtte Radius Machining asutaja ja tehnoloogiaõppe eestvedaja Veljo Konnimois rääkis sellest juba aastaid tagasi.
  • Riigikontrolli auditi põhijäreldusest - inseneride järelkasv ei teki ülikoolis, vaid palju varem, juba põhikoolis -, on pikalt rääkinud ka ettevõtjad. Tööstusettevõtte Radius Machining asutaja ja tehnoloogiaõppe eestvedaja Veljo Konnimois rääkis sellest juba aastaid tagasi.
  • Foto: Liis Treimann
Riigikontrolli hinnangul on 2023. aasta lõpus käivitatud Inseneriakadeemia küll vajalik samm, kuid selle mõju võib jääda ajutiseks ja piiratud ulatusega. Programmi kaudu suunatakse aastatel 2023–2029 inseneeriaõppe arendamisse ligikaudu 37 miljonit eurot Euroopa Liidu raha.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:44
Renoveerimine ei pea olema stressirohke projekt
Renoveerimisest räägitakse Eestis palju, kuid praktikas lükatakse vajalikud tööd sageli aastaid edasi. Mitte ainult rahapuuduse tõttu, vaid seepärast, et kogu protsess tundub kinnisvaraomaniku jaoks keeruline ja killustatud. Tellides ühelt ettevõttelt aknad, teiselt soojustuse ja kolmandalt krohvimise, tuleb lisaks kogu tööd koordineerida ning loota, et kõik detailid omavahel kokku sobivad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele