Rootsi ehitus kukub pooleks: rängim kriis alates 1990ndatest

Eesti ehitusettevõtted ehitasid esimeses kvartalis siin ja välisriikides püsivhindades kokku 11% vähem kui aasta varem samal perioodil, teatas statistikaamet. Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahu vähenemine.

Eestis tehtud ehitustööde maht jätkas esimeses kvartalis langust. Langusesse panustas hoonete ehitusmahu vähenemine, samas kui rajatiste ehitus püsis kasvutrendil. Esimeses kvartalis ehitati hooneid 15% vähem ning rajatisi 1.4% rohkem võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Aktiivsust on inseneeriaturul palju pakkumiste etapis, reaalset tööd on aga tunduvalt vähem. Rootsi ja Soome turgudel on vaikne, aga oodatust rohkem on olnud nii päringuid kui ka projekte Lätist-Leedust, kirjeldas ettevõtte olukorda inseneribüroo CESi tegevjuht Mihkel Jaaniste Äripäeva Infopangale antud põhjalikus intervjuus.

Töötus ei ole Eestis veel oluliselt tõusnud, kuid tõenäoliselt kuuleme tänavu rohkem ettevõtetest, kes hakkavad koondama. „Kahjuks meil ei ole siin valikut, sest seda on vaja majanduse heaks teha. Aga neid ettevõtteid ja inimesi tuleks vaadata kui kangelasi, sest nad teevad majandusele vajalikku asja,“ väitis Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla. Ehitusjuhtide kindlustunne on aga hakanud hoopis taastuma.

Möödas on ajad, mil nõrk või vajuv pinnas tähendas kallist ja ajamahukat probleemi pinnase väljakaevamise ja asendamise näol. Täna on olemas lahendus, kus pinnast ei vahetata välja, vaid muudetakse killustiksammaste abil targemalt tugevamaks. See meetod parandab pinnase kandevõimet kiiremini, puhtamalt ja märksa väiksema keskkonnamõjuga.