Ehitusmaht kukkus enam kui kümnendiku

Töötus ei ole Eestis veel oluliselt tõusnud, kuid tõenäoliselt kuuleme tänavu rohkem ettevõtetest, kes hakkavad koondama. „Kahjuks meil ei ole siin valikut, sest seda on vaja majanduse heaks teha. Aga neid ettevõtteid ja inimesi tuleks vaadata kui kangelasi, sest nad teevad majandusele vajalikku asja,“ väitis Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla. Ehitusjuhtide kindlustunne on aga hakanud hoopis taastuma.

Kliendid ja peatöövõtjad ootavad ehitajatelt madalamaid hindu, rääkis ehitusettevõtte Ehitus5Eco juhatuse liige Margo Padar, kuid ta ei näe sisendhindade langust, mille arvelt peaksid ehituse hinnad alla tulema.

Aktiivsust on inseneeriaturul palju pakkumiste etapis, reaalset tööd on aga tunduvalt vähem. Rootsi ja Soome turgudel on vaikne, aga oodatust rohkem on olnud nii päringuid kui ka projekte Lätist-Leedust, kirjeldas ettevõtte olukorda inseneribüroo CESi tegevjuht Mihkel Jaaniste Äripäeva Infopangale antud põhjalikus intervjuus.

Läti ehitus kasvas esimeses kvartalis aastaga püsivhindades 17 protsenti, näitavad riigi statistikaameti andmed.

Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.