Tööjõupuudus võib seada puitmajaehituse sektorile kasvupiirid
Kui tahame, et Eesti ehitus- ja tootmisvaldkonnad Euroopa rohe-eesmärkidest täit kasu saaksid, ekspordimahud kasvaksid ning ka kohaliku turu vajadused kaetaks, peame kasvatama tööturule uue põlvkonna tehnika- ja inseneeriahuvilisi noori, kirjutavad Kutsekoja ja Eesti Puitmajaliidu esindajad.
Euroopa Parlamendis heaks kiidetud plaan tõsta märkimisväärselt hoonete energiatõhususe nõudeid ärgitas tulise arutelu renoveerimise ja keskkonnasäästlikkuse teemadel. Ka Eesti uue valitsusliidu programm seab rohereformi ja ringmajanduse valdkonna üheks prioriteediks elamute ja hoonete võimalikult energiatõhusa ja kiire renoveerimise. Kuigi oluline osa renoveerimisega seotud arutelust puudutab selleks vajalike rahaliste vahendite olemasolu ja kättesaadavust, võib ambitsioonikate plaanide teostamine jääda ka inimressursi taha. Tööjõunappus ning ehitajate puudus hakkab ehitus- ja tootmisvaldkondade arengut kammitsema uutest nõuetest sõltumata.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele