Tööjõupuudus võib seada puitmajaehituse sektorile kasvupiirid
Kui tahame, et Eesti ehitus- ja tootmisvaldkonnad Euroopa rohe-eesmärkidest täit kasu saaksid, ekspordimahud kasvaksid ning ka kohaliku turu vajadused kaetaks, peame kasvatama tööturule uue põlvkonna tehnika- ja inseneeriahuvilisi noori, kirjutavad Kutsekoja ja Eesti Puitmajaliidu esindajad.
Euroopa Parlamendis heaks kiidetud plaan tõsta märkimisväärselt hoonete energiatõhususe nõudeid ärgitas tulise arutelu renoveerimise ja keskkonnasäästlikkuse teemadel. Ka Eesti uue valitsusliidu programm seab rohereformi ja ringmajanduse valdkonna üheks prioriteediks elamute ja hoonete võimalikult energiatõhusa ja kiire renoveerimise. Kuigi oluline osa renoveerimisega seotud arutelust puudutab selleks vajalike rahaliste vahendite olemasolu ja kättesaadavust, võib ambitsioonikate plaanide teostamine jääda ka inimressursi taha. Tööjõunappus ning ehitajate puudus hakkab ehitus- ja tootmisvaldkondade arengut kammitsema uutest nõuetest sõltumata.
Tööstus- ja logistikasektoris mõõdetakse edu sageli kiiruse ja efektiivsusega, kuid nende taga on ka detailid, millele kahjuks liiga harva mõeldakse. Märkama hakatakse neid alles siis, kui need ühel hetkel enam ei tööta. Üks katkine uks või tõrkuv laadimissüsteem võib aga peatada terve töövoo, tuues kaasa ajakulu ja korraliku rahalise kahju.
Kui seaduse muudatus lisab täiendava riikliku järelevalveametnike kihi, aga tegelikud pudelikaelad ei vähene, võib tulemuseks olla vaid uus bürokraatia tase
Kui seaduse muudatus lisab täiendava riikliku järelevalveametnike kihi, aga tegelikud pudelikaelad ei vähene, võib tulemuseks olla vaid uus bürokraatia tase