Tööjõupuudus võib seada puitmajaehituse sektorile kasvupiirid
Kui tahame, et Eesti ehitus- ja tootmisvaldkonnad Euroopa rohe-eesmärkidest täit kasu saaksid, ekspordimahud kasvaksid ning ka kohaliku turu vajadused kaetaks, peame kasvatama tööturule uue põlvkonna tehnika- ja inseneeriahuvilisi noori, kirjutavad Kutsekoja ja Eesti Puitmajaliidu esindajad.
Euroopa Parlamendis heaks kiidetud plaan tõsta märkimisväärselt hoonete energiatõhususe nõudeid ärgitas tulise arutelu renoveerimise ja keskkonnasäästlikkuse teemadel. Ka Eesti uue valitsusliidu programm seab rohereformi ja ringmajanduse valdkonna üheks prioriteediks elamute ja hoonete võimalikult energiatõhusa ja kiire renoveerimise. Kuigi oluline osa renoveerimisega seotud arutelust puudutab selleks vajalike rahaliste vahendite olemasolu ja kättesaadavust, võib ambitsioonikate plaanide teostamine jääda ka inimressursi taha. Tööjõunappus ning ehitajate puudus hakkab ehitus- ja tootmisvaldkondade arengut kammitsema uutest nõuetest sõltumata.
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.