Inseneribüroodel müük ei õitse, aga hinnalangust pole mõtet loota

Olukorras, kus on vaja ulatuslikumat energiasäästu, tuleb koolitada rohkem energiaspetsialiste, kirjutab TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor, akadeemik Jarek Kurnitski.

Ehituse laines liikuvas inseneerias saab täna juba esile tuua trendi, et muutunud on hoonete otstarbed, mille ehitamiseks projekte küsitakse – enam ei tellita sama palju kortermaju kui varasematel aastatel, pigem on töös büroode ja tootmishoonete projektid, analüüsis turgu Innopolis Inseneride tegevjuht Tarmo Kastemäe 24. novembril toimunud Eesti Ehituskonvrentsil.

Work in Estonia programmi korraldatud tuleviku tööjõu foorumil „Eestile on kombeks üks insener korraga?“ tõdesid töösturid ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajad ühispöördumises, et inseneride puudus on kriitiline ning ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks on vajalik riigi kiire sekkumine.

Psühholoogiaalased teadmised annavad oskuse inimesi juhtida ja motiveerid nii, et nad viitsiksid rohkem kaasa mõelda, kui palga saamiseks minimaalselt vaja on, ja et plaane ei tehtaks vaid selleks, et need soojaku seinale välja panna.

Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.