Autor: Indrek Alliksaar, KPMG audititeenuste juht • 2. veebruar 2023

KPMG: kinnisvarahinnad pole krüptomullid

KPMG partner ja auditivaldkonna juht Indrek Alliksaare sõnul oli ehitusettevõtetel 2022. aasta kiire müügitulu kasv.
Foto: Raul Mee
Ilmselt jääb ehitusturu jahenemine siiski lühiajaliseks nähtuseks, kuna vaatamata meediakajastusele, mis üritab tihtilugu kinnisvarahindu krüptomulliga võrrelda, seisab kinnisvara hinnatasemete selja taga tugev inflatsioon ja jätkuv palgakasv, mis ei võimalda toota ja ehitada varasemast odavamalt, kirjutas KPMG auditivaldkonna juht Indrek Alliksaar Äripäeva Infopanga Ehituse ja arenduse kvartaliraportis.

Ehitus- ja arendusettevõtete kvartalitulemused peegeldavad jätkuvat kiiret müügitulu kasvu. 2022. aasta viimase kvartali tulud ületasid aasta taguseid näitajaid 18,8%. Kuigi suur osa kasvust tuleneb inflatsioonist ja tootmissisendite hinnatõusust, viitab selline tempo ka ehitustegevuse reaalkasvule.

Peab arvestama, et pikaajaliste ehitusprojektidega seotud müügitulu ja maksustava käibe kajastamise eripärade tõttu võib ettevõtete tegelik ehitustegevus, müügitulu ja maksustava käibe kajastamine (eriti kvartaalses vaates) märkimisväärses nihkes olla. Nii näiteks võib 2021. aastal alguse saanud kortermaja ehitus jõuda tulude reale alles 2022. aasta lõpus. Maksustatav käive, mille baasil on raportid koostatud, oleneb aga rohkem ostja ja müüja vahelistest arveldustest kui reaalsest ehitustegevusest.

Kui vaadata töötajate arvu ehitussektoris, siis toimus neljandas kvartalis arvestatav töötajate arvu vähenemine ja aastases võrdluses vähenes töötajate arv 9,6%. Töötajate arvu kiire vähenemine viitab sellele, et kuigi ehitussektori tulud jätkasid kasvu ka neljandas kvartalis, siis reaalse ehitustegevuse maht ilmselt ei kasvanud. Keskmise palga kasv aastaga 20,7% on osaliselt seotud üldise palgakasvuga, kuid osa kasvust on seotud ka sellega, et ettevõtjad on vähendanud eeskätt madalama kvalifikatsiooniga töötajate arvu hoides võtmetöötajaid, kelle leidmine turunõudluse taastumisel võib keeruliseks osutuda.

Ilmselt jääb ehitusturu jahenemine siiski lühiajaliseks nähtuseks, kuna vaatamata meediakajastusele, mis üritab tihtilugu kinnisvarahindu krüptomulliga võrrelda, seisab kinnisvara hinnatasemete selja taga tugev inflatsioon ja jätkuv palgakasv, mis ei võimalda toota ja ehitada varasemast odavamalt. Kui ehituse omahind ei lange ja pigem jätkab tõusu, siis kaob ära mõte ehitustellimustega pikalt viivitada. Loomulikult mängivad ehituste käivitamisel oma rolli ka intressimäärad ja raha kättesaadavus, kuid need on tegurid, millega turg mingi aja jooksul kohaneb.

Kokkuvõttes võidab sektoris see, kes suudab lühiajalisest nõudluse ja töömahu langusest maksimaalselt enda organisatsiooni tugevdamiseks ära kasutada. Headel aegadel ja tugeval nõudlusel on komme inimesi ja ettevõtjaid rikkuda, kuna raha teenib igaüks, olenemata sellest, kui efektiivne või uuendusmeelne ta on. Rasked ajad eraldavad terad sõkaldest ja soosivad neid, kes on kiiremad ja muudatustele avatumad.

NB! Vaata turu põhjalikku ülevaadet värskest Ehituse ja arenduse kvartaliraportist

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785