Stroomi ranna lähedale rajatakse Tallinna esimene mereäärne sademevee settetiik

Tallinna Vesi on lõpetanud üle veerandi vee- ja kanalisatsioonitorustike uuendamistöödest, mis tänavuseks oli planeeritud. Tööd on tehtud suures osas kaevikuta meetodil, et linnaliiklust ja elanike igapäevaelu võimalikult vähe häirida.

Mereranniku paremaks haldamiseks ja turvaliste ehitiste planeerimiseks on vaja teada kõrge ja madala veetaseme tekke tõenäosust Eesti vetes. Selle selgitamiseks kasutasid Tallinna Tehnikaülikooli teadlased enam kui 60 aasta jooksul kogutud mõõtmisandmeid. Mida näitasid tulemused?

Täna möödub 97 aastat Ülemiste veepuhastusjaama avamisest, mis tagab siiani puhta joogivee pealinna elanikele. Kuigi Tallinna elanikud on Ülemiste järve vett tarbinud juba aastast 1345, mil Taani kuningas andis linnale õiguse rajada kanal, algas süstemaatiline veepuhastamine 1927. aastal.

Kliimaministeerium eraldab Euroopa Liidu toel Tallinnale ligi 20 miljonit eurot, et rajada uus trammitee Pelguranda. Koos linna omapanusega ulatub investeering enam kui 28 miljoni euroni.

Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.