Autor: Ehitusuudised • 25. november 2022

Eesti Panga analüütik Kaspar Oja ütles, et kuigi ettevõtete kindlustunne järgmise aasta suhtes on tugevalt langenud, on statistikas olukordi siiski üllatavalt hea, sest meil on olnud paar aastat buumisarnane seisund, mis nüüd on langenud normaalsele tasemele. Siiski oodatakse ka järgmisel aastal mõõdukat tõusu eksportturgudel ja kriitiline küsimus on, kas septembris toimunud turgude langus on pikaajalisema mõjuga. Palju sõltub ka tarbimisest ja kuna praegune kriis on põhjustatud sõjast ja energiast, siis elame selle üle, aga kui lisandub uusi tegureid, siis läheb kehvemini.

MKMi ehituse asekantsler Ivo Jaanisoo rõhutas, et peame igal juhul vähendama raiskamist ja tõhustada tööd. Ühe takistusena tõi ta esile, et Tallinnas kestab planeeringute tegemine hetkel pea kuus aastat, seda on väga palju ja takistab hea elukeskkonna ehitamist. Samuti lubas ta kiiresti ehitisregistri korda saada.

Rail Baltica tehniline juht Raido Kivikangur lubas järgnevatel aastatel ehitajatele tööd, praegu on hankes kaheksa objekti, sellel aastal kavas veel neli objekti maksumusega 110 miljonit. Peamisteks väljakutseteks kujunevad aga, mis hindadega pakkumised tulevad, kuidas kohaneda Rail Baltica nõuetega ja püsida graafikus, sest ollakse sunnitud minema hangetesse kõiki ehituse eeldusi täitmata.

KMPG auditi juht Indrek Alliksaar rõhutas, et hetkel tuleb eriti teravalt jälgida koostööpartnerite finantsseise, riske ja usaldusväärtust, et aru saada, keda saab ja keda ei saa usaldada. Samuti, kellega on ettevõte seotud ja kes on lõplikud kasusaajad, et ei rakenduks ühiste anumate printsiip, et seotud ettevõtted hakkavad toetama teisi seotud ettevõtteid, kellel hästi ei lähe.

EllexRaidla partner Arne Ots tõi esile, et hindade kallinemise riski kannab kohtupraktika põhjal kahjuks üldreeglina ehitusettevõte, seega suurt optimismi lepingute muutmiseks ei ole, aga mõned võimalused on, kuigi tõestamine, et hind on muutnud sõja tõttu, on väga keeruline.

Ta soovis kõigile osapooltele rohkem tervet mõistust, mida on raskel ajal hankelepingute täitmisel selgelt puudu, eriti riigihangetes, kus õigused jäävad tellijale ja kohustused ehitajale, peaks riik palju rohkem vastu tulema. Äkki kriisi kasu saabki näha selleks, et tellijad peavad hakkama lepinguid teistmoodi koostama, sest muidu nende täitmine ei õnnestu.

Arcwood by Peetri Puit juht Peeter Peedomaa ütles, et neid mõjutavad palju muutused eksportturgudel ja kui Euroopas turud langevad, siis on nad aktiivselt otsinud uusi ning nende tooteid võib juba leida Maldiividel, Pangladeshis ja Lõuna-Koreas. Aga samas püüavad nad olla ettevaatlikud ja suuri riske vältida, sest kui suur tellija jääb nälga, siis üritab ta hammustada tüki väiksemast partnerist juurde. Ka tunnistas ta, et lisaks juba Põlvas valminud puidust kortermajale on neil paberil olemas ka 12 korruseline puitmaja eskiis, millal see valmib, seda ei osanud ta veel välja käia.

Innopolis Inseneride tegevjuht Tarmo Kastemäe ütles, et kuigi inseneeriaturg liigub nihkes ehitusturuga, on hetkel näha, et arendajad on muutunud ettevaatlikumaks, kuid projekte ikkagi tellitakse, kuid kas need jäävad sahtlisse või pannakse töösse, seda on täna raske öelda. Siiski on tunda, et elamuehituses tellitakse juba vähem projekte ja kui nad oleksid ainult korteriturule spetsialiseerunud, siis oleksid nad juba hädas. Aga tugeva meeskonnaga loodavad nad kriisist läbi minna ja isegi veidi kasvada.

Merko Ehitus Eesti juht Ivo Volkov tõi esile, et elame uues reaalsuses, sest kuni eelmise aastani on elatud pikka aega harukordses stabiilsuses. Edasi minekuks peame mõistma, et istume kõik ühises majandussupis ja tuleb kohastuda muutunud maailmaga. Eelkõige on vaja uut tüüpi kokkuleppeid tellijate ja ehitajate vahel, aga õnneks uutesse hangetesse on juba jõudnud indekseerimine sisse. Aga suurte objektide ehitamiseks tuleb panna tugevamalt seljad kokku ja leida tingimusi, mis sobivad kõigile. Muidu jätkub olukord, kus uppuja päästmine on uppuja enda asi ja ehitajad suitsiitsetel tingimustel hankesse ei lähe.

Ehitusfirma Rand ja Tuulberg juht Raivo Rand prognoosis, et järgmise aasta takerdub ehitus tarbijate ebakindlusesse, sest korterite arenduses kõlab ennustus, et hinnad hakkavad veelgi langema, intressid tõusma ning tekib küsimus, kas sinna on ikka mõistlik raha paigutada? Kui viimastel aastatel on erasektor vedanud ehitusturgu, siis täna pannakse objekte pannakse pausile ja ka riik üllatab mõtteviisiga, et praegu on ehitus kallis, meie lihtsalt ei telli. Samas elu ei saa pausile panna, elu on areng ja seda tuleb igasugustes tingimustes edasi teha. Samas prognoosis Rand, et kuigi viimastel aastatel on nad konservatiivselt kasvanud, on neil järgmiseks aastaks paar head lepingut saanud ja ootavad tavapärast aastat.

Kinnisvaraarendaja Liveni juht Andero Laur üldistas, et kui teiste juhtidega rääkida, siis jääbki kõlama väide, et kõigil teistel läheb kehvasti, aga meil läheb hästi ja elame selle kriisi üle. Samas prognoosis ka tema, et müügilepingute pealt vaadates, peaks nende ettevõte järgmisel aastal väikesesse plussi, aga see on tingitud peamiselt väiksemast konkurentsist. Kindlasti tuleb rohkem müügiga tegeleda, mis on raske, sest vahepealsetel aastatel on ära unustatud, kuidas seda teha.

Konverentsil autasustati ka Äripäeva Ehitusettevõtete ja Ehitusmaterjalide tootjate TOPi võitjaid, kes reastatati paremusjärjestusse 2021. aasta majandustulemuste põhjal.

Parimad ehitusettevõtted: Verston OÜ, TTP AS ja Merko Ehitus Eesti AS.

Parimad ehitusmaterjalide tootjad: Barrus AS, Ruukki Products OÜ ja Toode AS.

Palju õnne võitjatele, suur tänu osalejatele ja toetajatele.

Fotogalerii: Raul Mee.

114 pilti

24NOV2022 Eesti Ehituskonverents 2022 . Foto autor Raul Mee

Foto: Raul Mee