Eestis tekib ohtralt puidujäätmeid, mis on kas täiesti puhas puit või ainult vähesel määral töödeldud. Keskkonnaministri määrusega loodi tingimused, mille täitmisel saavad kaugkütte katlamajad need jäätmed edaspidi lihtsamini kasutusele võtta.

- Hakkeks sobiv materjal, on näiteks töötlemata puit, mis vanade majade lammutamisel üle jääb. Foto: Maris Ojasuu.
„Lahendame praktilist probleemi, sest puiduhaket on meil Eesti kodude kütteks vaja ja selle tootmiseks kulub looduslikku puitu. Edaspidi saavad kaugkütjad puidujäätmest tehtud haket hõlpsamini kasutada,“ ütles keskkonnaminister Madis Kallas. „Selline materjal, mis hakkeks sobib, on näiteks töötlemata puit, mis vanade majade lammutamisel üle jääb, aga ka vanad alused või lauamaterjal ja plaadid. Nii jääb ka hakkepuidu tootmiseks vajalikku materjali metsa rohkem alles.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.