Ivo Volkov: vääramatu jõud on magus teema juristidele
Juristidele on hetkel magus teema, mis on vääramatu jõud ja mis ei ole. „Aga kui see küsimus juba juristide lauale jõuab, on võitjaid kokkuvõttes enamasti vähevõitu,” muretseb Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Ivo Volkov.
Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Ivo Volkov usub, et parim variant oleks, kui tellija ja töö tegija saavutaksid ise kokkuleppe. Foto: Raul Mee.
“Täna on ka mõned pretsedendid juba kuuldavasti loodud – on ära tõendatud, et midagi on läinud oluliselt kallimaks ja kuskilt on ka võib-olla juba kompensatsiooni saadud, aga meie nende hulgas täna veel ei ole,” lisab Volkov.
Viimasel ajal on meedias järjest rohkem hakanud kõlama väljend „vääramatu jõud“. Kui varasemalt mainiti vääramatut jõudu COVID-19 pandeemia kontekstis, siis täna seoses Ukrainas puhkenud sõjaga ja enamasti ehitusvaldkonnaga seonduvalt. Kas teises riigis toimuv sõjategevus automaatselt tähendab vääramatu jõu olukorda ja võimaldab Eestis ehitust seisma panna?
Mida teha, kui lubasid ehitada maja või laeva, aga objektil töötavad Ukraina ehitajad lahkuvad kodumaale võitlema? Peatöövõtja ei suutnud objektile tööjõudu komplekteerides sõda ette näha – kas sel juhul võiks väita, et tööd on takistatud vääramatu jõu tõttu? Praktilisi nõuandeid annavad Soraineni juristid Kätlin Sehver ja Georg Hiiesalu.
Tööstus- ja logistikasektoris mõõdetakse edu sageli kiiruse ja efektiivsusega, kuid nende taga on ka detailid, millele kahjuks liiga harva mõeldakse. Märkama hakatakse neid alles siis, kui need ühel hetkel enam ei tööta. Üks katkine uks või tõrkuv laadimissüsteem võib aga peatada terve töövoo, tuues kaasa ajakulu ja korraliku rahalise kahju.