Ivo Volkov: vääramatu jõud on magus teema juristidele
Juristidele on hetkel magus teema, mis on vääramatu jõud ja mis ei ole. „Aga kui see küsimus juba juristide lauale jõuab, on võitjaid kokkuvõttes enamasti vähevõitu,” muretseb Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Ivo Volkov.
Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Ivo Volkov usub, et parim variant oleks, kui tellija ja töö tegija saavutaksid ise kokkuleppe. Foto: Raul Mee.
“Täna on ka mõned pretsedendid juba kuuldavasti loodud – on ära tõendatud, et midagi on läinud oluliselt kallimaks ja kuskilt on ka võib-olla juba kompensatsiooni saadud, aga meie nende hulgas täna veel ei ole,” lisab Volkov.
Viimasel ajal on meedias järjest rohkem hakanud kõlama väljend „vääramatu jõud“. Kui varasemalt mainiti vääramatut jõudu COVID-19 pandeemia kontekstis, siis täna seoses Ukrainas puhkenud sõjaga ja enamasti ehitusvaldkonnaga seonduvalt. Kas teises riigis toimuv sõjategevus automaatselt tähendab vääramatu jõu olukorda ja võimaldab Eestis ehitust seisma panna?
Mida teha, kui lubasid ehitada maja või laeva, aga objektil töötavad Ukraina ehitajad lahkuvad kodumaale võitlema? Peatöövõtja ei suutnud objektile tööjõudu komplekteerides sõda ette näha – kas sel juhul võiks väita, et tööd on takistatud vääramatu jõu tõttu? Praktilisi nõuandeid annavad Soraineni juristid Kätlin Sehver ja Georg Hiiesalu.
Saaremaa ettevõte OÜ Feizerton, mille kaubamärk Feirol on Eestis juba tuttav nii professionaalidele kui ka tavakasutajatele, on tegelenud enam kui 20 aastat kaablitoodete ja elektritarvikute arenduse, tootmise ja müügiga. Ettevõtte juhi Jüri Lemberi sõnul on neil turul omas nišis tugev positsioon, kuid samas on soov üha enam jõuda otse nii ehitusobjektidele kui ka lõpptarbijateni.
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.