Põlevkivi aheraine ei lahenda ehituse materjaliprobleeme
Eesti põlevkivikaevandajad on aastakümneid otsinud kasutust põlevkivi kaevandamisel üle jäävale aherainele, mis kuhjub Ida-Virumaal tehislikes aherainemägedes. Jäätmemaksu alla käivale aherainele on otsitud taaskasutusvõimalusi eelkõige ehitusest.
Plevkivi aheraine ja killustik. Foto: Raivo Tiikmaa
Foto: Raivo Tiikmaa
Viimastel aastatel on otsingute sihtmärgiks saanud ka Rail Baltica ehitus. Kuid põlevkivi aheraine puhul on tegemist põlevkivi ja lubjakivi kokku settinud materjaliga, mis ei ole oma omadustelt samaväärne kvaliteetse paekivi omadustega.
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.