Põlevkivi aheraine ei lahenda ehituse materjaliprobleeme
Eesti põlevkivikaevandajad on aastakümneid otsinud kasutust põlevkivi kaevandamisel üle jäävale aherainele, mis kuhjub Ida-Virumaal tehislikes aherainemägedes. Jäätmemaksu alla käivale aherainele on otsitud taaskasutusvõimalusi eelkõige ehitusest.
Plevkivi aheraine ja killustik. Foto: Raivo Tiikmaa
Foto: Raivo Tiikmaa
Viimastel aastatel on otsingute sihtmärgiks saanud ka Rail Baltica ehitus. Kuid põlevkivi aheraine puhul on tegemist põlevkivi ja lubjakivi kokku settinud materjaliga, mis ei ole oma omadustelt samaväärne kvaliteetse paekivi omadustega.
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?