Robot niipea müüri ei lao, tellija peab saama targemaks
Ehituse liidrite sõnul ei sõltu Eesti ehituse parem tootlikkus ja innovatsioon lähiajal mitte robotitest, vaid targast tellijast ja väärtustatud inimestest. Aga milliste tegevuste abil plaanitakse neid kõlavaid eesmärke saavutada?
MKMi asekantsler Jüri Rassi hinnangul peab Eesti ehituskultuur kiiresti muutuma.
Foto: Raul Mee
Hiljuti allkirjastati ajalooline dokument „Ehituse pikk vaade 2035“, mis peaks lahendama kaks põletavat probleemi - Eesti ehituse tootlikkus on tunduvalt madalamad Euroopa keskmisest ja hangetes ei ole ruumi innovatsioonile.
Saaremaa ettevõte OÜ Feizerton, mille kaubamärk Feirol on Eestis juba tuttav nii professionaalidele kui ka tavakasutajatele, on tegelenud enam kui 20 aastat kaablitoodete ja elektritarvikute arenduse, tootmise ja müügiga. Ettevõtte juhi Jüri Lemberi sõnul on neil turul omas nišis tugev positsioon, kuid samas on soov üha enam jõuda otse nii ehitusobjektidele kui ka lõpptarbijateni.
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.