COVID-19 pandeemia on pannud varem tööohutusse väga leigelt suhtunud Eesti ettevõtted töökeskkonna riskide vastu huvi tundma, kirjutab tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.
Koroona-aja mõju: tööohutusele hakkasid mõtlema ka need, kes sellele varem vilistasid
  • Foto: Pixabay
Lõpule on jõudmas aasta, mis lõi sassi kogu maailma tavapärase toimimise. Riigid läksid lukku, lennukid ei lennanud, tavapärane suhtlus asendus virtuaalsega. Teame palju rohkem viirustest, peseme käsi rohkem kui iial varem ja kanname maske nagu Aasia turistid, keda me varem muigega vaatasime. Sellele aastale võiks panna tiitliks „töötervishoiu-aasta”, sest „tänu” koroonaviirusele on töötajate tervise hoidmine töökohal saanud nii palju tähelepanu.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.07.26, 17:01
Rasketehnika turul loeb üha vähem ostuhind ja üha rohkem partneri võimekus
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele