Autor: Ülle Reidi, MKM, ehitus- ja elamuosakond, peaspetsialist • 1. detsember 2020

Regulatsiooni selguse, sätete ülesehituse, parema loetavuse ning sisu täienemise huvides kehtestati ehitise auditi tegemise kord uue terviktekstina majandus ja kommunikatsiooniministri 12.10.2020 määrusena nr 61 „ Ehitise auditi tegemise kord“.

Pane tähele!

Määrusest kuuled täpsemalt ehitise auditi tegemise korra veebiseminaril. Vaata SIIT.

Auditi eesmärgiks on kogu ehitise või ehitise osa või ehitamise auditeerimine. Erakorralise auditi tegemisel on võimalik hinnata ka ehitise üksikut osa, näiteks juhul kui on vaja hinnata tehnosüsteemi korrasolekut. Ilmselgelt pole sel juhul igakordselt vajalik hinnata ehitise teisi osi ega nende omavahelisi mõjusid. Samas juhul kui kavandatakse olemasolevale ehitisele korruse peale ehitamist, siis on asjakohane hinnata ehitise kui terviku kehtivatele nõuetele vastavust. Samuti tuleb auditis kirjeldada meetmeid ehitise nõuetega vastavusse viimiseks, st täiendava korruse ehitamisel tuleb kajastada ka meetmed, mis on vajalikud hoone konstruktsiooni tugevdamiseks.

Võrreldes senise määrusega, ei tule hinnangut andes piirduda ainult lähteülesandes tooduga, st kui auditi tegija tuvastab ehitise või ehitamise juures võrreldes lähteülesandega veel puudusi, siis tuleb sellest tellijat teavitada ning see puudus aruandes välja tuua.

Kindlasti ei saa auditi eesmärgiks olla kasutusloa väljastamise võimalikkuse hindamine - see on pädeva asutuse ülesanne. Seega ei saa auditi järeldus olla, et väljastada võib kasutusloa. Audit peab üheselt andma hinnangu vastavalt oma eesmärgile: hinnata ehitise, ehitise osa, ehitise osa koosmõjus ehitise kui tervikuga või ehitise ehitamise nõuetele vastavust.

Auditi tegemiseks on määruses toodud kolm põhilist meetodit, mida auditi tegija peab igal juhul kasutama, et täita auditi eesmärk. Sõltuvalt auditi sisust ja mahust on iga meetodi osakaal erinev.

1) Visuaalne kontroll

2) Kasutuskontroll

3) Dokumentatsiooni kontroll

Ehitised on oma ülesehituselt, ehitusajalt, materjalidelt, kasutusotsatarbelt ning hooldusajaloost sõltuvalt väga erinevad, seega ei ole mõistlik kehtestada ühesugust korralist auditi koostamise kohustust kõigile ehitistele. Korralised auditi koostamise juhud saavad tuleneda erinevatest õigusaktidest, kasutusloa või kasutusteatise kõrvaltingimusest, hooldusjuhendist või eelnevast auditist.

Täpsemalt kuuled ehitise auditi tegemise korrast veebiseminaril, mille viib läbi Ülle Reidi, kes töötab alates 2004. aastast Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonnas. Tema töö üheks valdkonnaks on erinevate õigusaktide eelnõude välja töötamine. Vaata SIIT.