Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rail Baltica trassil uuritakse nelja muistist
Väljakaevamisi tehakse paikades, kus arhiividokumentidele ja maastikuseirele tuginedes võib eeldada huvitavaid leide.
Arheoloogiliste tööde juhi Ragnar Saage sõnul alustati uurimist Harjumaal Tagadi ja Kurtna külade vahel ajaloolise talu asemel, mille rajamise aeg pole teada.“Edasi liigume Raplamaale, kus trassile jääb Vahakõnnu ja Lellepere mõisate ajalooline piirikivi. Seejärel tuleb ehk kõige salapärasem muistis Kõnnu külas Pärnumaal, kust 2015. aastal leiti prooviaukudest sütt ning põlenud loomaluid,” selgitas Saage. “Eeluuringud võiks anda vastuse küsimustele, millal ja miks seda tehti,” lisas Saage. “Selle etapi töödega lõpetame Pärnumaal Ilvese külas, kus uurime seal asuvat allikakohta.”
Rail Baltica trassil on kavas erinevate uuringute käigus kaardistada ja täpsustada andmeid kadunud kalmistute, elu-, töö- ja pühapaikate ning vanade teede ja sildade kohta. Uuringute raames viiakse läbi nii maasikuseiret kui väljakaevamisi ning tulemustega arvestatakse raudtee projekteerimisel ja ehitamisel.
Tartu Ülikooliga sõlmitud lepingu maksumuseks on 36120 eurot (+km) ning on rahastatud 85% Euroopa ühendamise rahastu (CEF) vahenditest.
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele