Rail Baltica trassil uuritakse nelja muistist

Väljakaevamisi tehakse paikades, kus arhiividokumentidele ja maastikuseirele tuginedes võib eeldada huvitavaid leide.

Arheoloogiliste tööde juhi Ragnar Saage sõnul alustati uurimist Harjumaal Tagadi ja Kurtna külade vahel ajaloolise talu asemel, mille rajamise aeg pole teada.“Edasi liigume Raplamaale, kus trassile jääb Vahakõnnu ja Lellepere mõisate ajalooline piirikivi. Seejärel tuleb ehk kõige salapärasem muistis Kõnnu külas Pärnumaal, kust 2015. aastal leiti prooviaukudest sütt ning põlenud loomaluid,” selgitas Saage. “Eeluuringud võiks anda vastuse küsimustele, millal ja miks seda tehti,” lisas Saage. “Selle etapi töödega lõpetame Pärnumaal Ilvese külas, kus uurime seal asuvat allikakohta.”

Rail Baltica trassil on kavas erinevate uuringute käigus kaardistada ja täpsustada andmeid kadunud kalmistute, elu-, töö- ja pühapaikate ning vanade teede ja sildade kohta. Uuringute raames viiakse läbi nii maasikuseiret kui väljakaevamisi ning tulemustega arvestatakse raudtee projekteerimisel ja ehitamisel.

Tartu Ülikooliga sõlmitud lepingu maksumuseks on 36120 eurot (+km) ning on rahastatud 85% Euroopa ühendamise rahastu (CEF) vahenditest.