11 juuni 2019
Jaga lugu:

Turvaline väljumine ruumidest ja hoonetest ohu korral

Palju on olnud juttu tuleohutusest, tulekustutite regulaarse kontrollimise olulisusest ja tuletekkide vajalikkusest köögis, aga seni on suurema tähelepanuta jäänud hädavalgustuse teema, kirjutab Eaton´i elektriinsener Ragar Roos.

Ilmselt kõige tuttavam hädavalgustuse silt  Foto: Pixabay

Mis on hädavalgustus?

Hädavalgustuseks nimetatakse kõiki suunavaid silte ja valgusteid, mis ohu korral (nt elektrikatkestus, pommiähvardus, valehäired, gaasiavarii, suits jms) aitavad inimestel leida hoonest turvalise tee välja. Üks tuttavamaid on ilmselt roheline jooksva mehe silt, mis peab olema paigaldatud kõikide nende kohtade peale, kus evakuatsioonitee muudab oma suunda. Seistes koridori alguses või keskel peame pöördekohas alati seda rohelist silti nägema, et pimedas või suitsus orienteeruda, kuhu poole peame liikuma. Sellised suunavad sildid peavad põlema kogu aeg poole võimsusega, mistõttu oleme harjunud neid ka tavaolukordades märkama.

Lisaks suunavatele siltidele on oluline, et ka evakuatsioonitee, sh trepid, oleksid valgustatud. Evakuatsiooniteevalgustus ei pea kogu aeg põlema, vaid süttib tulehäirealarmi korral, sh juhul kui kaob ka elekter. Kui koridorides on kuidagi veel võimalik pimeda ja suitsuga liikuda, siis kahjuks ununevad evakuatsiooni peale mõeldes trepid väga tihti ära. Paanika ja suure hulga inimeste kiire liikumise puhul on aga just trepid kõige ohtlikumad, sest seal on võimalik kergesti komistada ning jääda sellega jalgu teistele, seades ohtu nii iseenda kui teiste evakueerujate elu.

Päästevahendid ja paanika vältimine

Alates 2013. aastast kehtib vastavalt Euroopa Liidu standardile nõue, mille kohaselt peavad kõik tulekustutid, kutsenupud, voolikukapid, esmaabi kastid, erivajadustega inimeste päästevahendid (kanderaamid, ratastoolid) ja tuletõrjepaneelid häire korral olema korrektselt valgustatud. Ehk siis kõikides tänapäevastes hoonetes tuleb juba projekteerimise faasis mõelda lisaks päästevahendite asukohale ka nende nõuetekohase valgustamise peale.

Samuti on eraldi veel olemas paanikavältimisvalgustid, mis ei ole küll kohustuslikud, aga mida kasutatakse rahvarohketes kohtades nagu ootesaalid, suured auditooriumid ja muud kogunemiskohad, kus ohu korralsüttivad valgustid hõlbustavad inimeste liikumist evakuatsiooniteede poole, vähendades seejuures segadusest ja piiratud nähtavausest tekkida võivat paanikat.

Hädavalgustite hooldusest

Nii nagu kõikide tuleohutusseadmete puhul nii kehtivad ka kindlad reeglid hädavalgustitele, kuidas ja milliste intervalliga neid kontrollida tuleb. Akudega valgusteid tuleb kontrollida iga kuu, testimaks nende töötamist juhul kui kaob elekter ehk kui tekib vajadus minna üle põhitoiteallikalt (vool) varutoiteallikale (aku). Selleks viiakse valgustid avariirežiimi (katkestatakse vool) ning veendutakse, et valgustid suudavad lülituda varutoitele ning põhitoite taastumisel jällegi lülituda varutoitelt põhitoitele. Kord aastas peab kõigile valgustitele tegema ka akude kontrolli ehk viima valgusti akutoitele (katkestama põhitoite) ja jälgima, et valgusti töötab ettenähtu tugiaja. Kõik need kontrolli- ja remonditoimingud tuleb dokumenteerida. Keskmiselt kestab ühe sellise valgusti (maksab umbes 40-50 EUR) aku ca 4 aastat peale mida tuleks aku välja vahetada.

Tegeleme igapäevaselt hoonete turvalisuse ja evakuatsiooniga seotud seadmetega ning avalike hoonete omanike ja haldajate nõustamisega. Paraku näitab meie kogemus seda, et isegi kui hoones on nõuetekohane evakuatsioonivalgustus ja tuletuvastussüsteem siis tihti ei pöörata avalikes kohtades piisavalt tähelepanu nende toimimise kontrollile ja hooldusele nii, nagu õigusaktid seda nõuavad. Peab ka kurbusega tõdema, et meil on siiani väga palju hooneid kus eelpoolmainitud süsteemi on paigaldatud ainult osaliselt.

Kui vaadata näiteks hädavalgustust, siis ainuüksi valgusteid võib leida ühest hoonest sadu. Regulatsioonide kohaselt tuleb neid kõiki (!) regulaarselt kontrollida, kuid tegelikkuses seda vajalikus mahus ei tehta. Selleks, et kõiki neid nõutud regulaarsusega käsitsi kontrollida, peaks igas suuremas avalikus hoones olema palgal vastava ala hooldustehnikud, kes ainult sellega tegeleksid. Niikaua kui hoonetes ei ole ohutussüsteemidel automatiseeritud kontrolli, tehakse järelevalvet osaliselt või puudulikult. Olukorras, kus võimalikust veast ei teata, ei saa seda ka kõrvaldada.

Juba aastaid on võimalik hoonetesse paigaldada ohutus- ja teavitussüsteeme, mis kontrollivad ennast ise ning koostavad raporteid kontrolli tulemustest. Keskakusüsteemi puhul on keskne akuseade valgustitega ühendatud ning sellises lahenduse kestavad akud ca 8 - 10 aastat. Võrreldes eelpool mainitud tavaliste akude peal töötavate valgustitega on keskakusüsteemi lahenduse soetamise maksumus ligemale 3 kord kallim ent samas hoitakse kokku pideva hoolduse ja akude vahetamise pealt. Peab ka tõdema, et üldjuhul kajastub valgusti maksumus tema töökindluses ja väljanägemises.

Kokkuhoiu eesmärgil üritatakse kahjuks tihti täita vaid miinimumi nõutud seadmete olemasolust, unustades kontrolli ja hoolduse sootuks. Õnnetuse puhul võib see aga tingida väga tõsiseid tagajärgi ning halvimal juhul maksta juba inimelu.

Jaga lugu:
EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050eva@ehitusuudised.ee
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554sandra.malvik@aripaev.ee
Helen Paapsi
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785helen.paapsi@aripaev.ee