Tuleohutusekspert: suurhooned kasvatavad tulekahjuriski

Tema kinnitusel on statistika järgi suurem tõenäosus tulekahju tekkimiseks eluhoonetes. "Avalikkusele suunatud hoonetes on tõenäosus oluliselt väiksem ja ehituslike nõuetega tagatud tulekahju varajane avastamine ning meetmed tule leviku tõkestamiseks. Probleemid tekivad, kui need meetmed ei toimi. Näiteks kasutatakse järjest enam hoonetes tuletõkkekardinaid, mis tulekahjuhäire korral langevad alla, takistades tule ja suitsu levikut hoones. Kui sellise kardina sulgumise teele on paigaldatud toolid, lauad või mõni muu mööbliese, siis need ei toimi. Samuti ei hakka kardin tööle, kui signalisatsioonisüsteem ei ole töökorras. Seepärast on olulisel kohal toimiv tuleohutuskorraldus, kus kõik teavad enda rolli ohutuse tagasmisel," rääkis Pukk Kinnisvarauudistele.

Eksperdi sõnul on kasvav risk tuleohutuses nn suured hooned, kuhu koonduvad erinevad teenused või ettevõtted, sh suured kaubanduskeskused, haiglad jms. "Suurte hoonete puhul on oluline, et asutuse juhtkonnal oleks reaalajas ülevaade muuhulgas ka hoone tuleohutusalasest seisukorrast. Suurtes hoonetes on suur risk, kui tulekahju avastamise ja teavitamise süsteem ei toimi, või kui ei ole läbi mõeldud tulekahju korral tegutsemine ja vastutusjaotus evakuatsiooni korraldamisel vms."

Pukk rõhutas hiljutise Pariisi Jumalaema kiriku suurpõlengu järelkajana, et nii nagu igapäevaelus, tuleb ka ehituse ajal võtta kasutusele ohutusmeetmed ja läbi mõelda hoones viibivate inimeste ohutus.

"Hoonete renoveerimisel ja ka uute hoonete ehitamisel on kõrgendatud oht tulekahju tekkeks. Ehituses tehakse mitmesuguseid tuletöid, nagu ketaslõikuriga lõikamine või gaasileegiga katusekatte paigaldus. Tihti on ehitustööde ajal ka ehituskonstruktsioonid võimalikule tulele avatud. Ehitusobjektil peavad olema tulekustutid, nii ehitussoojakus kui ka kogu hoones."

Loe intervjuud Rait Pukiga Kinnisvarauudistest.