Autor: Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 13. märts 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine. Jüri Rass, kes on ehituse asekantslerina energiatõhususe teemadega tegelenud ministeeriumis alles aastajagu, tunnistas, et see on keerukas töö.
Foto: Raul Mee, fotograaf
Kas see, kuidas me ehitame, mõjutab kliimasoojenemist?
Eesti Arhitektide Liidu kuraatornäituse “Liginull” avamisel toimunud vestlusringis otsiti vastuseid küsimustele, milline on Eesti hoonesektori panus kasvuhoonegaaside heitmetesse ja mida teha, et meie jalajälg vähenema hakkaks.
TalTechi hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski ütles vestlusringis alustuseks, et kohe ajalooks saavad eesmärgid 20/20/20, mis asenduvad numbritega 45, 32,5 ja 32. Numbrid, millega edasi tööd tehakse, näitavad, et ühelt poolt peab tegelema kasvuhoonegaaside heitmega, teisalt energiatõhususega, mida mõõdetakse lõpptarbimise või primaarenergia kasutamisega ning kolmandaks taastuvenergiaga. “Euroopa Liit on valinud sellise kolmikjaotuse, et midagi toimuks kõigis sektorites – need kolm paralleelset meetmete plokki peaks viima selleni, et kõik töötavad samas suunas.”