„Eelprojekt annab meile senisest märkimisväärselt suurema detailsusega pildi, kuidas erinevad kohtobjektid, trassilõigud ja keskkonnaalased meetmed päriselt rakenduvad. See omakorda lisab lahendustele kindlust. Eelprojektis on väga palju lähtutud just kohalikest soovidest ja vajadustest, valides nii loodus- kui inimkeskkonnale kõige sobilikumad lahendused,“ ütles Rail Balticu projekti Eesti koordinaator Kristjan Kaunissaare. Samas on projekti täpsustumisega tekkinud ka mitmed võimalikud kokkuhoiukohad.
Kaunissaare sõnul tuleb edaspidise töö käigus mõningaid muudatusi veel ka tulevikus. „Konkreetsete tehniliste lahendustena saab kaaluda näiteks raudtee mulde alandamist, raudtee kõrval asuva hooldustee üldkasutatavaks muutmist, standardikohaste raudtee ehitusmaterjalide täpsustamist, Ülemiste terminali ning Muuga multimodaalse terminali mahtude vähendamist või etapiviisilist väljaehitamist, aga ka tarakatkestuste kasutamist ökoduktide asemel kohtades, kus see on võimalik,“ selgitab Kaunissaare.
Lahendused, mis aitaksid vajadusel algset ehitusmaksumust vähendada, on võimalik välja pakkuda ehitushangete aluseks oleva põhiprojekti koostamisel.
Vastavalt eelprojekti poolt täpsustatud eelarvele ning lähtudes täna kehtivast eeldusest, et püsib Euroopa Liidu 85-protsendiline kaasrahastus, prognoositakse projekti Eesti osa omafinantseeringuks kokku 318 miljonit eurot. Seejuures on praeguseks sõlmitud Euroopa Ühendamise Rahastu rahastuslepete alusel projekti elluviimiseks Eestis juba eraldatud kokku 228 miljonit eurot, sh 188 miljonit Euroopa Liidu toetus ja 40 miljonit eurot Eesti omapanus.
Ülimahuka Rail Balticu projekti investeeringuvajadus täpsustub selle erinevates etappides - eskiisprojekti, eelprojekti, põhiprojekti ja seejärel tööprojekti etapis. Mahukate taristuprojektide puhul on maksumuse selginemine ja muutus etappide jooksul tavapärane.
Eelprojekti tellis Tehnilise Järelevalve Amet ja selle koostasid Reaalprojekt, Hendrikson&Ko ja UAB Kelprojektas konsortsium.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.