• 12.10.18, 15:54
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rail Balticu eelprojekt täpsustab Eesti lõigu töömahtusid

Valminud Rail Balticu Eesti territooriumile jääva lõigu eelprojekt täpsustas raudteeühenduse Eesti trassi töömahtusid ja eelarvet. Eelprojektis on arvestatud Rail Balticu Eesti trassi maksumuseks 1,6 miljardit eurot, mis on ligikaudu viiendiku võrra enam kui kolm aastat tagasi koostatud eskiisis.
Rail Balticu eelprojekt täpsustab Eesti lõigu töömahtusid
  • Foto: RB Rail
Pane tähele!
31. oktoobril toimuval Taristuehituse konverentsil 2018 räägib Rail Baltica hangetest ja projekteerimistingimustest Rail Baltic Estonia tehniline direktor Anvar Salomets.
Pane ennast kirja SIIN.
Eelprojekt on varasemast suurema detailsusastmega ning võimaldab sisuliselt alustada ehitushangetega. Eelprojekti on kogutud info viimase viie aasta jooksul avalikelt aruteludelt, see arvestab kohalike omavalitsuste vajadustega ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise ettepanekutega. Eelprojektis on fikseeritud raudteetrassi detailne asukoht ja tehnilised lahendused, seega on Rail Balticu koridor ning lahendus Eestis paigas.
Võrreldes seni kehtinud eskiislahendusega on eelprojektis kirjeldatud kõik trassikoridoril valitud lahendused ja materjalivajadus, sh senisest oluliselt täpsemalt on arvutatud mulde kõrgused ja aluspinnase parameetrid, samuti on konkretiseerunud erinevad trassilõigud, mis arvestavad senisest enam inimeste ja looduse vajadustega. Nii on omavalitsuste soovidele vastates arvestatud täiendavate teede ehitamise vajadusega – lisatud on juurdepääsuteid, võimalusel välditakse teekatkestusi ja uuendatakse teekatteid. Kohalikest vajadustest on lähtutud ka sildade ja tunnelite arvu suurendamise puhul. Keskkonnamõjud on varasemast täpsemalt hinnatud ning planeeritud on vastavad leevendusmeetmed.
Annab detailsema pildi

Artikkel jätkub pärast reklaami

„Eelprojekt annab meile senisest märkimisväärselt suurema detailsusega pildi, kuidas erinevad kohtobjektid, trassilõigud ja keskkonnaalased meetmed päriselt rakenduvad. See omakorda lisab lahendustele kindlust. Eelprojektis on väga palju lähtutud just kohalikest soovidest ja vajadustest, valides nii loodus- kui inimkeskkonnale kõige sobilikumad lahendused,“ ütles Rail Balticu projekti Eesti koordinaator Kristjan Kaunissaare. Samas on projekti täpsustumisega tekkinud ka mitmed võimalikud kokkuhoiukohad.
Kaunissaare sõnul tuleb edaspidise töö käigus mõningaid muudatusi veel ka tulevikus. „Konkreetsete tehniliste lahendustena saab kaaluda näiteks raudtee mulde alandamist, raudtee kõrval asuva hooldustee üldkasutatavaks muutmist, standardikohaste raudtee ehitusmaterjalide täpsustamist, Ülemiste terminali ning Muuga multimodaalse terminali mahtude vähendamist või etapiviisilist väljaehitamist, aga ka tarakatkestuste kasutamist ökoduktide asemel kohtades, kus see on võimalik,“ selgitab Kaunissaare.
Lahendused, mis aitaksid vajadusel algset ehitusmaksumust vähendada, on võimalik välja pakkuda ehitushangete aluseks oleva põhiprojekti koostamisel.
Vastavalt eelprojekti poolt täpsustatud eelarvele ning lähtudes täna kehtivast eeldusest, et püsib Euroopa Liidu 85-protsendiline kaasrahastus, prognoositakse projekti Eesti osa omafinantseeringuks kokku 318 miljonit eurot. Seejuures on praeguseks sõlmitud Euroopa Ühendamise Rahastu rahastuslepete alusel projekti elluviimiseks Eestis juba eraldatud kokku 228 miljonit eurot, sh 188 miljonit Euroopa Liidu toetus ja 40 miljonit eurot Eesti omapanus.
 
Ülimahuka Rail Balticu projekti investeeringuvajadus täpsustub selle erinevates etappides - eskiisprojekti, eelprojekti, põhiprojekti ja seejärel tööprojekti etapis. Mahukate taristuprojektide puhul on maksumuse selginemine ja muutus etappide jooksul tavapärane.
 
Eelprojekti tellis Tehnilise Järelevalve Amet ja selle koostasid Reaalprojekt, Hendrikson&Ko ja UAB Kelprojektas konsortsium.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.06.25, 10:20
Haapsalu Uksetehase teekond kirstudest, mänguasjadest ja pildiraamidest tuletõkke- ning helikindlate usteni
Rääkides Eestis valmivate kvaliteetsete uste ja akende tootmisest, ei saa üle ega ümber Haapsalu Uksetehasest. Ent pea 35 aastat järjepidevalt tegutsenud ettevõtte suund oleks võinud olla ka muu, sest esimese tootena valmistati tehases hoopis täispuidust kirst, mis tellimustööna Žiguli 09 katusel Soome sõidutati.

Enimloetud

1
Uudised
  • 19.06.25, 14:34
Kiisal asuvasse Mandri-Euroopa suurimasse akuparki jõudis 126-tonnine hiigeltrafo
Akupargi üldehituse, elektritööde ja paigaldustööde eest vastutab Eveconi tütarfirma WiSo Engineering. Akupargi alajaama ja ühendamise Eesti põhivõrguga teeb Connecto Infra.
2
Uudised
  • 19.06.25, 06:45
Infortar pani nurgakivi Eesti ühele suurimale rohegaasijaamale
Vaata galeriid, kuidas ehitus edeneb.
3
Uudised
  • 20.06.25, 06:45
Arco Vara alustas Kristiines uute elamute ehitust
4
Uudised
  • 20.06.25, 08:15
Merko Uus-Veerenni arendus sai täiendust
5
Uudised
  • 17.06.25, 15:16
Infortari ehitusettevõte andis Pärnu silla linnale üle
Vaata esinduslikku galeriid, millisena see sild valmis!
6
Uudised
  • 19.06.25, 10:56
Anija vallas alustas tööd tohutu päikesepark

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele