Põlevkivituhk võidakse eemaldada ohtlike jäätmete nimekirjast
Keskkonnaministeerium laseb uurida, kas Eesti energiatööstuses tekkiva põlevkivituha omadused ei võimaldaks seda eemaldada ohtlike jäätmete nimekirjast, mis praegu tuha kasutamisele ohtralt piiranguid seab.
Näiteks tohib ohtlikke jäätmeid eksportida ainult Euroopa Liidu ja OECD riikidesse ning sedagi ainult eelneva kirjaliku nõusoleku alusel. Lisaks ei tohi pärast 2020. aasta 5. juulit ohtlikke jäätmeid pinnase täiteks enam kasutada.
"Väikeses koguses kasutatakse põlevkivituhka näiteks väetistena, kuid mõistlik on leida sellele teisigi kasutusvõimalusi, sest nii saame vähendada ladestatavate jäätmete kogust ning samas ära kasutada elektri ja põlevkiviõli tootmisel nii või teisiti tekkivat tuhka," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler ministeeriumi pressiteate vahendusel.
Põlevkivituhk tekib nii põlevkivi põletamisel keevkihttehnoloogiaga kui ka veel kasutusel oleva tolmpõletustehnoloogiaga. Lisaks tekib põlevkivituhka ka põlevkiviõlitootmisel ning ka seal on kasutusel erinevad tehnoloogiad. Uuringu käigus võib selguda, et osa põlevkivituhkadest ongi ohtlikud ja osa ei ole.
Eesti põlevkivitööstuses tekib aastas kokku ligikaudu 9,5 miljonit tonni põlevkivituhka, millest enamik ehk 9,3 miljonit tonni ladestatakse prügilasse. Praeguste regulatsioonide järgi on põlevkivituhk ohtlik jääde.
Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli uuringu tulemused selguvad suveks.
Ehitusuudised.ee toetajad:
