Keskkonnaministeerium laseb uurida, kas Eesti energiatööstuses tekkiva põlevkivituha omadused ei võimaldaks seda eemaldada ohtlike jäätmete nimekirjast, mis praegu tuha kasutamisele ohtralt piiranguid seab.
Näiteks tohib ohtlikke jäätmeid eksportida ainult Euroopa Liidu ja OECD riikidesse ning sedagi ainult eelneva kirjaliku nõusoleku alusel. Lisaks ei tohi pärast 2020. aasta 5. juulit ohtlikke jäätmeid pinnase täiteks enam kasutada.
"Väikeses koguses kasutatakse põlevkivituhka näiteks väetistena, kuid mõistlik on leida sellele teisigi kasutusvõimalusi, sest nii saame vähendada ladestatavate jäätmete kogust ning samas ära kasutada elektri ja põlevkiviõli tootmisel nii või teisiti tekkivat tuhka," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler ministeeriumi pressiteate vahendusel.
Põlevkivituhk tekib nii põlevkivi põletamisel keevkihttehnoloogiaga kui ka veel kasutusel oleva tolmpõletustehnoloogiaga. Lisaks tekib põlevkivituhka ka põlevkiviõlitootmisel ning ka seal on kasutusel erinevad tehnoloogiad. Uuringu käigus võib selguda, et osa põlevkivituhkadest ongi ohtlikud ja osa ei ole.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti põlevkivitööstuses tekib aastas kokku ligikaudu 9,5 miljonit tonni põlevkivituhka, millest enamik ehk 9,3 miljonit tonni ladestatakse prügilasse. Praeguste regulatsioonide järgi on põlevkivituhk ohtlik jääde.
Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli uuringu tulemused selguvad suveks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
2016. aastal eraldati OSRAMist traditsiooniliste valgusallikate äri ning sündis uus kaubamärk LEDVANCE. Ettevõtte portfellis olid peamiselt tooted, mille tulevik Euroopas oli regulatsioonide tõttu sisuliselt ette määratud. Traditsioonilised valgusallikad sisaldasid keskkonnale ohtlikke aineid ja nende energiatõhusus jäi uutele nõuetele jalgu. Algas globaalne LED-teholoogiale üleminek.