Ehituseks vajalike maavarade kaevandamine kogub tuure
Nii põlevkivi kui ka ehitusmaavarasid kaevandati mullu pisut rohkem kui eelnenud viiel aastal keskmiselt, selgub Maa-ametil Eesti maavarade koondbilansist maavarade varude ja kaevandatud koguste kohta. Oluliselt kasvasid ehituseks vajalike maavarade kogus.
Eestis kaevandatakse jätkuvalt enim põlevkivi, liiva, kruusa, lubjakivi ja dolokivi.
Võrreldes eelnenud viiel aastal kaevandatud keskmiste kogustega kasvas 2017. aastal põlevkivi (8%), tsemendilubjakivi (5%), tehnoloogilise lubjakivi (36%), ehituslubjakivi (19%), tehnoloogilise dolokivi (15%), ehitusdolokivi (44%), täitedolokivi (79%), ehituskruusa (3%), tehnoloogilise liiva (9%), täiteliiva (60%), ehitusliiva (14%), meremuda (15%) ja raviotstarbelise järvemuda (187%) kaevandamine.
Sama perioodiga võrreldes vähenes 2017. aastal viimistlusdolokivi (42%), tsemendisavi (27%), keraamilise savi (37%), täitekruusa (36%) ja turba (8%) kaevandamine. Peamiselt aianduses kasutusel oleva vähelagunenud turba kaevandatud kogus oli keskmisel tasemel, kuid peamiselt küttematerjalina kasutatavat hästilagunenud turvast kaevandati varasemast vähem.
2017. aasta 31. detsembri seisuga oli keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võetud 917 maardlat. Kehtivaid maavara kaevandamise lube oli 682. Kõige enam kaevandati 2017. aastal põlevkivi (ligikaudu 15,6 miljonit tonni ilma kadusid arvestamata), liiva ja kruusa (kokku ligikaudu 6,3 miljonit kuupmeetrit), lubjakivi ja dolokivi (kokku ligikaudu 3,3 miljonit kuupmeetrit) ning turvast (ligikaudu 0,7 miljonit tonni). Väiksemas koguses kaevandati ka savi, järvemuda ja meremuda.
