Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vaata Riigihanke teabevara uusi täiendusi
Alates 15. juulist jõustus kaks uut regulatsiooni. Üks – eeldatavalt väiksema tähtsusega muudatus – on hankemenetlusest kõrvaldamisega seotud muudatus. Teine, suurem muudatus on aga seotud alltöövõtjate regulatsiooniga.
Pane tähele!
Uuendasime oma tootemarki ja viisime selle vastavusse toote praeguse sisuga. Käsiraamatud alustasid paberväljaandena, mida pikka aega toetas käsiraamatute veeb. Nüüdseks on esikohale tõusnud digitaalne sisu ja võimalused, mida see pakub, seetõttu leidsime, et on aeg muuta ka tootemarki. Edaspidi saate tellitud käsiraamatut kasutada teabevara nime all.
Riigihanke teabevara järgmine täiendus ilmub oktoobris 2018.
Täiendusi saate veebis lugeda varem kui paberil kodulehtel www.teabevara.ee.
Hankemenetlusest tuleb edaspidi kõrvaldada pakkuja, keda või kelle juhatuse liiget on karistatud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise tõttu, s.o nii juhtudel, kui on võetud tööle välismaalane, aga ka juhul, kui on rikutud nt töötajate registri regulatsiooni (ptk 8.3.).
Alltöövõtjate regulatsiooniga, pidi algselt jõustuma 1.01.2019. Ehitustööde ja ehitustööde kontsessioonide puhul tuleb nüüdsest kohustuslikult rakendada alltöövõtjatele samaseid hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid nagu pakkujatele. Lisaks ehitustöödele ja ehitustööde kontsessioonidele on aga võimalik rakendada samast regulatsiooni ka muudel juhtudel (ptk 6.3.), kui hanke alusdokumentides on selline käitumisviis fikseeritud.
Aprillis tegi Riigikohus otsuse huvide konflikti käsitlemise osas, kus leidis, et kui hankija on fikseerinud hankemenetlusest kõrvaldamise alused riigihanke alusdokumentides, siis on need muutunud hankijale kohustuslikuks (ptk 8.3.4.).
Halduslepingute sõlmimine ja riigihange on olnud keeruline teema juba väga pikalt, kuna halduskoostöö seadus ja riigihangete seadus ei käsitle menetlusi ühtemoodi. Selleks, et teemat natuke lihtsustada, on valminud peatükk 4.1.7.
Kas riigihangete seaduse rikkumine toob kaasa hankelepingu tühisuse? Vastus on jah ja ei, sest riigikohus leidis oma 13.06.2018 lahendis, et hankeleping, mille sõlmimine või ka muutmine on toimunud riigihangete seadust rikkudes, on tühine ainult juhul, kui tühisust on tuvastatud läbi vaidlustuskomisjoni (ptk 10.1.4.). Kuna aga VAKO-sse pöördumine on seotud konkreetsete subjektiivsete õiguste rikkumise, rahakulu ja ka menetlustähtaegadega, siis võib tegelikult väita, et tühiseid hankelepinguid saab olema väga vähe. Seega – riigihankeseadusi rikkuvad lepingud on küll teoreetiliselt tühised, praktiliselt aga kehtivad.
Autor: Tuulikki Laesson Riigihanke teabevara peatoimetaja
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele