22 juuli 2018
Jaga lugu:

Vaata Riigihanke teabevara uusi täiendusi

Alates 15. juulist jõustus kaks uut regulatsiooni. Üks – eeldatavalt väiksema tähtsusega muudatus – on hankemenetlusest kõrvaldamisega seotud muudatus. Teine, suurem muudatus on aga seotud alltöövõtjate regulatsiooniga.

Uuendasime oma tootemarki ja viisime selle vastavusse toote praeguse sisuga. Käsiraamatud alustasid paberväljaandena, mida pikka aega toetas käsiraamatute veeb. Nüüdseks on esikohale tõusnud digitaalne sisu ja võimalused, mida see pakub, seetõttu leidsime, et on aeg muuta ka tootemarki. Edaspidi saate tellitud käsiraamatut kasutada teabevara nime all.

Riigihanke teabevara järgmine täiendus ilmub oktoobris 2018.

Täiendusi saate veebis lugeda varem kui paberil kodulehtel www.teabevara.ee.

Hankemenetlusest tuleb edaspidi kõrvaldada pakkuja, keda või kelle juhatuse liiget on karistatud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise tõttu, s.o nii juhtudel, kui on võetud tööle välismaalane, aga ka juhul, kui on rikutud nt töötajate registri regulatsiooni (ptk 8.3.).

Alltöövõtjate regulatsiooniga, pidi algselt jõustuma 1.01.2019. Ehitustööde ja ehitustööde kontsessioonide puhul tuleb nüüdsest kohustuslikult rakendada alltöövõtjatele samaseid hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid nagu pakkujatele. Lisaks ehitustöödele ja ehitustööde kontsessioonidele on aga võimalik rakendada samast regulatsiooni ka muudel juhtudel (ptk 6.3.), kui hanke alusdokumentides on selline käitumisviis fikseeritud.

Aprillis tegi Riigikohus otsuse huvide konflikti käsitlemise osas, kus leidis, et kui hankija on fikseerinud hankemenetlusest kõrvaldamise alused riigihanke alusdokumentides, siis on need muutunud hankijale kohustuslikuks (ptk 8.3.4.).

Halduslepingute sõlmimine ja riigihange on olnud keeruline teema juba väga pikalt, kuna halduskoostöö seadus ja riigihangete seadus ei käsitle menetlusi ühtemoodi. Selleks, et teemat natuke lihtsustada, on valminud peatükk 4.1.7.

Kas riigihangete seaduse rikkumine toob kaasa hankelepingu tühisuse? Vastus on jah ja ei, sest riigikohus leidis oma 13.06.2018 lahendis, et hankeleping, mille sõlmimine või ka muutmine on toimunud riigihangete seadust rikkudes, on tühine ainult juhul, kui tühisust on tuvastatud läbi vaidlustuskomisjoni (ptk 10.1.4.). Kuna aga VAKO-sse pöördumine on seotud konkreetsete subjektiivsete õiguste rikkumise, rahakulu ja ka menetlustähtaegadega, siis võib tegelikult väita, et tühiseid hankelepinguid saab olema väga vähe. Seega – riigihankeseadusi rikkuvad lepingud on küll teoreetiliselt tühised, praktiliselt aga kehtivad.

Autor: Tuulikki Laesson Riigihanke teabevara peatoimetaja

Jaga lugu:
EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050eva@ehitusuudised.ee
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554sandra.malvik@aripaev.ee
Helen Paapsi
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785helen.paapsi@aripaev.ee