• 16.05.18, 18:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Elering otsib Suure ja Väikese väina merekaablite ehitajat

Elering kuulutas välja riigihanked Muhumaa ja mandri vahele Rõuste-Tusti elektrikaabli ning samuti Väikest väina läbiva 110-kilovoldise kaabelliini ehituseks.
Elering otsib Suure ja Väikese väina merekaablite ehitajat
  • Foto: Postimees/Scanpix
Suures väinas asendatakse Rõuste-Tusti vahel kaks vana 35-kilovoldist kaablit ühe uue 110-kilovoldise merekaabli vastu. Suure väina kaabelliini kogupikkuseks on arvestuslikult ligi 11 kilomeetrit, sellest merekaablit on ligi 10 kilomeetrit. Väikese väina kaabelliini kogupikkuseks on ligemale seitse kilomeetrit, sellest merekaablit on ligi viis kilomeetrit.
Merekaabli rajamine võimaldab demonteerida ühe õhuliini Väikese väina tammil. Praegu on seal kaks liini samadel mastide. Üks õhuliin jääb töösse ka pärast merekaabli valmimist. Viimast on plaanis paremini markeerida, et see oleks lindudele paremini nähtav ja ohutum.
Mõlema väina kaablite minimaalne läbilaskevõime peab olema 500 amprit. Merekaablid paigaldatakse merre ühes tükis ilma jätkumuhvideta ja koos uue kaabliga paigaldatakse ka kiudoptiline sidekaabel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Merevee sügavuseni kuni kuus meetrit paigaldatakse kaabel 1,5 meetri sügavusse kaevisesse ja sügavamal ühe meetri sügavusse kaevisesse. Kaevise laiuseks on arvestatud kuni kolm meetrit. Sügavuseni kuni kuus meetrit aetakse kaablikraav kinni, sügavamal kui kuus meetrit jääb kaabel lahtiselt kraavi ja see täitub aja jooksul setetega.
Kui kõik sujub plaanipäraselt, siis kaablite paigaldamistöödega alustatakse kevadel 2020 ja valmis saavad paigaldustööd sama aasta sügiseks.   

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.08.25, 09:00
Argo Luhaste: hilinemised ja lisakulud on sageli seotud geotehniliste oludega
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele