• 10.05.18, 12:14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Merko: hinnad tõusevad ja tööjõudu pole

Kontserni müügitulu kasv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes oli küll ootuspärane, ent jätkusid eelmise aasta trendid ehitusturul: surve sisendhindade kasvule ja ehitusressursi piiratud kättesaadavus, kommenteeris Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
Merko: hinnad tõusevad ja tööjõudu pole
  • Foto: Andras Kralla
Merko Ehituse 2018. aasta esimese kvartali müügitulu kasvas varasema ehituslepingute portfelli toel 80,3 miljoni euroni. Kontserni puhaskasum oli 1,1 miljonit eurot. Esimeses kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi ehituslepinguid kogumahus 22 miljonit eurot ja ehituslepingute portfell oli 292 miljonit eurot.
„Arvestades meie olemasolevate ehituslepingute mahtu ja töös olevaid suurobjekte, oli kontserni müügitulu kasv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ootuspärane. Enim kasvas müügitulu Lätis ning väljaspool Eestit teostatud ehitustööde maht oli esimeses kvartalis suurem kui Eestis,“ kommenteeris tulemusi ASi Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.
„Esimeses kvartalis jätkusid eelmise aasta trendid ehitusturul: surve sisendhindade kasvule ja ehitusressursi piiratud kättesaadavus. Ehituse väärtusahelas toimub riskide nihutamine osapoolte vahel, mis mõjutab teiste seas ka ehituse peatöövõtu-ettevõtteid ja lõppkokkuvõttes tellijaid."

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mahtude kasv pole eesmärk omaette
"Kuigi eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes ehitusmahud kasvasid ja ehitusteenuse kasumlikkus paranes, siis tervikuna tellijale ehitamise valdkonna kogutulemusega me rahul ei ole. Otsime jätkuvalt suuremat efektiivsust nii projektijuhtimises kui kulude poolel ning optimaalsemat riski ja tulu suhet, ent mitte ehituskvaliteedi arvelt. Ühe kvartaliga siin suurt muutust ei too, aga pelgalt ehitusmahtude kasv ei ole eesmärk omaette,“ lisas Andres Trink.
Merko Ehitus müüs esimeses kvartalis 51 korterit, eelmise aasta samal perioodil 141 korterit. „Kuigi korterite arenduse valdkonna osakaal esimese kvartali tulemustes vähenes, oli see pigem tehnilist laadi: müük sõltub objektide kasutusloa saamise hetkest, mil saame asuda kortereid ostjatele üle andma. Eellepingutega müüdud korterite arv kasvas ja need müügid realiseeruvad järgnevates kvartalites. Suuri muutusi me aasta esimese kolme kuuga Eesti, Läti ega Leedu pealinnade korteriturul ei näinud. Majanduskeskkond on Balti riikides hetkel hea, finantseerimis­tingimused soodsad ja ostujõud püsib.
"Klientide soovil tuleb korteriarenduses jätkuvalt ja üha enam pöörata tähelepanu läbimõeldud ja kestlikele lahendustele ning terviklikule elukeskkonnale. Korterite arenduse mahtusid aitaks tõsta efektiivsem ja mõistuspärasem ehituslubade ja planeeringute menetlemine. Esimeses kvartalis käivitasime neli uut arendusprojekti enam kui 140 korteriga ja plaanime sel aastal turule tuua mitu uut arendusprojekti nii Vilniuses, Tallinnas kui Riias,“ lisas Andres Trink korteriarenduse valdkonna tulemusi kommenteerides.
Suurim objekt T1
Merko Ehituse 2018. aasta esimese kvartali müügitulu oli 80,3 miljonit eurot (eelmise aasta sama perioodi 58,1 miljoni euroga võrreldes kasv +38%), EBITDA 1,8 miljonit, kasum enne makse 1,3 miljonit ning puhaskasum 1,1 miljonit eurot. 2018. aasta 3 kuuga sõlmis kontsern uusi lepinguid kogumahus 22,3 miljonit eurot, sealhulgas Kuressaare linnakeskuse avaliku ruumi rajamiseks Eestis ning Z-Towers kompleksi lisatööde teostamiseks Lätis. Seisuga 31.03.2018 oli Merko Ehituse kontserni lepingute portfell 291,9 miljonit eurot.
Esimeses kvartalis olid suuremad töös olevad objektid Eestis T1 Mall of Tallinn kaubanduskeskus, Maakri Kvartal, Öpiku Ärihoone B-maja, Noblessneri elamukvartal, Pärnu mnt 22 ärihoone, Wendre tootmishoone laiendus, Hiina Rahvavabariigi Suursaatkonna residents, Tallinki büroohoone, Viimsi riigigümnaasium ja Toom-Kuninga 21 korterelamu. Lätis olid suuremad töös olevad objektid Akropole ja Alfa kaubanduskeskused, Z?Towers kompleks ja Ventspilsi muusikakool-kontserdihall; Leedus Radisson Blu Hotel Lietuva laiendus, Neringa Hotel, Philip Morrise tehas ning Rinktines Urban ja Basteja Life arendusprojektid. Norras olid esimese kvartali suuremaks töös olevaks objektiks Akersgata 8 büroohoone renoveerimine ja ümberehitus Oslos.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.10.25, 10:33
Garaažiuste külmasildade probleemi pärast enam pead vaevama ei pea
Garaažiuste ja teiste tõstanduste alla tekkivad külmasillad ning ilmastiku mõjul siseruumidesse sattuv sadevesi on aastaid olnud probleemiks paljudes tootmis-, tööstus- ja kaubandusettevõtetes. Lahenduseks on SOJLO®, mis pakub kaasaegseid energiatõhusaid külmasillavabasid uksekünniseid.

Viimased uudised

Uudised
  • 23.10.25, 15:21
Selgus Viljandi bussijaama ja Selveri arhitektuurivõistluse võitja
Uudised
  • 23.10.25, 13:43
Ehitussektori hinnatõus toob kinnisvara hinnatõusu
Uudised
  • 23.10.25, 10:16
Hundipea arendaja hakkab vanadest majadest tegema uusi
Uudised
  • 23.10.25, 09:52
Roosimaa: kättesaadavus ei tähenda, et korter Toompeal peab maksma sama palju, kui Maardus
Muudaks büroohoonete otstarvet? Roosimaa: kui võrrelda vanemaid B ja C objekte ja uuemaid A klassi büroohooneid, siis võib juhtuda, et vanem objekt on isegi paindlikum. Poliitikud ja ametnikud - siin on Teile mitu mõttekohta!
Uudised
  • 23.10.25, 07:00
Vajadus büroopindade kasutusotstarbe muutmiseks on olemas
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Uudised
  • 22.10.25, 14:15
Everaus loob puitelementidest uusarenduse
Uudised
  • 22.10.25, 11:51
Popi minimaja ehitamist piirab rida keelde
Uudised
  • 22.10.25, 10:45
Kinnisvaraarendaja ja planeerimisameti juht tegid kokkuleppe
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele