Mahtude kasv pole eesmärk omaette
"Kuigi eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes ehitusmahud kasvasid ja ehitusteenuse kasumlikkus paranes, siis tervikuna tellijale ehitamise valdkonna kogutulemusega me rahul ei ole. Otsime jätkuvalt suuremat efektiivsust nii projektijuhtimises kui kulude poolel ning optimaalsemat riski ja tulu suhet, ent mitte ehituskvaliteedi arvelt. Ühe kvartaliga siin suurt muutust ei too, aga pelgalt ehitusmahtude kasv ei ole eesmärk omaette,“ lisas Andres Trink.
Merko Ehitus müüs esimeses kvartalis 51 korterit, eelmise aasta samal perioodil 141 korterit. „Kuigi korterite arenduse valdkonna osakaal esimese kvartali tulemustes vähenes, oli see pigem tehnilist laadi: müük sõltub objektide kasutusloa saamise hetkest, mil saame asuda kortereid ostjatele üle andma. Eellepingutega müüdud korterite arv kasvas ja need müügid realiseeruvad järgnevates kvartalites. Suuri muutusi me aasta esimese kolme kuuga Eesti, Läti ega Leedu pealinnade korteriturul ei näinud. Majanduskeskkond on Balti riikides hetkel hea, finantseerimistingimused soodsad ja ostujõud püsib.
"Klientide soovil tuleb korteriarenduses jätkuvalt ja üha enam pöörata tähelepanu läbimõeldud ja kestlikele lahendustele ning terviklikule elukeskkonnale. Korterite arenduse mahtusid aitaks tõsta efektiivsem ja mõistuspärasem ehituslubade ja planeeringute menetlemine. Esimeses kvartalis käivitasime neli uut arendusprojekti enam kui 140 korteriga ja plaanime sel aastal turule tuua mitu uut arendusprojekti nii Vilniuses, Tallinnas kui Riias,“ lisas Andres Trink korteriarenduse valdkonna tulemusi kommenteerides.
Suurim objekt T1
Merko Ehituse 2018. aasta esimese kvartali müügitulu oli 80,3 miljonit eurot (eelmise aasta sama perioodi 58,1 miljoni euroga võrreldes kasv +38%), EBITDA 1,8 miljonit, kasum enne makse 1,3 miljonit ning puhaskasum 1,1 miljonit eurot. 2018. aasta 3 kuuga sõlmis kontsern uusi lepinguid kogumahus 22,3 miljonit eurot, sealhulgas Kuressaare linnakeskuse avaliku ruumi rajamiseks Eestis ning Z-Towers kompleksi lisatööde teostamiseks Lätis. Seisuga 31.03.2018 oli Merko Ehituse kontserni lepingute portfell 291,9 miljonit eurot.
Esimeses kvartalis olid suuremad töös olevad objektid Eestis T1 Mall of Tallinn kaubanduskeskus, Maakri Kvartal, Öpiku Ärihoone B-maja, Noblessneri elamukvartal, Pärnu mnt 22 ärihoone, Wendre tootmishoone laiendus, Hiina Rahvavabariigi Suursaatkonna residents, Tallinki büroohoone, Viimsi riigigümnaasium ja Toom-Kuninga 21 korterelamu. Lätis olid suuremad töös olevad objektid Akropole ja Alfa kaubanduskeskused, Z?Towers kompleks ja Ventspilsi muusikakool-kontserdihall; Leedus Radisson Blu Hotel Lietuva laiendus, Neringa Hotel, Philip Morrise tehas ning Rinktines Urban ja Basteja Life arendusprojektid. Norras olid esimese kvartali suuremaks töös olevaks objektiks Akersgata 8 büroohoone renoveerimine ja ümberehitus Oslos.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.