Tööohutuse päev juhib tähelepanu heale töökeskkonnale

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul kaotab Eesti tööõnnetuste tõttu 1,3 miljonit töötundi aastas. „Eelmisel aastal oli tööõnnetuse tõttu kannatada saanu haiguslehel keskmiselt 20 päeva. Haigekassa maksis hüvitisteks välja 4,4 miljonit eurot. Tööõnnetuste tõttu kaotasime üheksa inimest, kelle elu jääb elamata ning töö tegemata,“ ütles ta.  „Mõtlemapanev on, et väga suurt osa õnnetustest õnnestuks vältida, kui riske õigesti hinnata, kasutada isikukaitsevahendeid ning ennekõike hoolida endast ja oma kolleegidest,“ lisas Maripuu.

Hea töökeskkonna loomine algab riskianalüüsi koostamisest ning tegevuskava alusel riskide maandamisest. Järelevalve käigus aga selgus, et puudulik töökeskkonna riskianalüüs on ettevõtetes jätkuvalt suurimaks probleemiks. Teisel kohal on töötajate puudulik juhendamine ja väljaõpe. Paraku näitab statistika, et 35% tööõnnetustest juhtub töötamise esimesel aastal. Nii tuleb juhendamist ja väljaõpet märksa tõsisemalt võtta.

Eelmisel aastal registreeris Tööinspektsioon 5184 tööõnnetust, millest 9 lõppes töötaja surmaga. Peamine tööõnnetuste riskigrupp on 23-34aastased mehed. Ametitest sattusid sagedamini õnnetustesse puidutöötlejad, poemüüjad ja veoautojuhid. Sektoritest juhtus enim õnnetusi metallitööstuses (10%), riigikaitses (9%) ning kaubanduses (8%). Maakondlikult olid õnnetusterohkeimad Tallinn, Harjumaa ning Tartumaa. Väljaspool Eestit juhtus enim õnnetusi meie töötajatega Soomes. Selle aasta esimese nelja kuuga on registreeritud 1662 tööõnnetust, millest osade asjaolud on veel täpsustamisel. Kergeid tööõnnetusi oli 1286 ning raskeid 370. Surmaga on lõppenud neli õnnetust.

32% õnnetustest oli põhjustatud kontrolli kaotamisest masinate, tööriistade või seadmete üle. Ligi veerand õnnetustest juhtus, kuna inimene kukkus, libastus või komistas.