Tartu linnavolikogu saatis avalikule väljapanekule endise pärmivabriku ala detailplaneeringu, mille eesmärk on muuta suhteliselt suletud territoorium avatud ja atraktiivseks keskkonnaks ning leida uus rakendus lagunenud hoonetekompleksile.

- Foto: Sille Annuk/Postimees
Ülejõel Pika ja Pärna tänava ristmiku juures asuval ligi 1,4 hektari suurusel planeeringualal paiknevad endise pärmivabriku kompleksi hooned. Praktiliselt linna keskuses oleval piirkonnal on suur arengupotentsiaal elu- ja ärikvartalina.
Planeeringu tellija on Tartu linn ja koostaja Terav Kera OÜ. Huvitatud isik on AS Tiigi Keskus, mille omanikud on Tartu Milli kauaaegne juhataja Uuno Lausing ning nõukogu esimees Romet Puhk.
Planeeringu järgi liidetakse Pikk tn 58, Pärna tn 1, Pikk tn 60, 64 ja Uus tn 37 kinnistud üheks krundiks, kuhu on lubatud ehitada neli ühe- kuni kuuekorruselist äri- ja eluhoonet. Hoonestus on kavandatud astmelise ja liigendatuna. Pärna tänava ääres asuv pärmivabriku kontorihoone rekonstrueeritakse ning peahoone Pika ja Pärna tänava poolsed fassaadid, korsten ja toorainemahuti renoveeritakse uue hoone mahus. Samuti on ette nähtud Uut ja Pikka tänavat ühendava jalgtee äärde taskupargi ja Pika tänava äärde kuuekorruselise teravatipulise hooneosa rajamine. Detailplaneeringu alus on 2014. aastal toimunud arhitektuurivõistluse võitja Salto AB OÜ töö, mida võistluse žürii pidas esikoha vääriliseks suhteliselt lakoonilise, linnaruumiliselt tundliku ja avatud ning olemasolevaid kvaliteete võimendava lahenduse eest. Väärtustatud on pärmivabriku arhitektuuri, sidudes selle tänapäevase arhitektuurse lahendusega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte
Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?