Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rail Baltica trass sai paika
Riigihalduse minister kehtestas Harjumaa, Raplamaa ja Pärnumaa maakonnaplaneeringud, mille eesmärk oli leida sobivaim asukoht kavandatava Rail Balticu raudtee trassi koridoridele.
„Tänasega on kehtestatud kõik kolm valitsuse algatatud maakonnaplaneeringut, millega kavandatakse mitmeid omavalitsusi läbivat Rail Balticu raudteeliini ning töö selles osas võib jätkuda,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Kui varasemalt oli maakonnaplaneeringute kehtestamine maavalitsuste ülesanne, siis peale nende sulgemist tuli see ülesanne rahandusministeeriumi lauale.“
Planeeringuprotsessi kaasati kõik kohalikud omavalitsused ja inimesed, kelle kinnistuid trassikoridor puudutas. Samuti kuulati protsessi käigus ära kõik esitatud arvamused, sh erinevate vabaühenduste omad, ning võimalusel neid arvestati. Kokku toimus maakonnaplaneeringute koostamise ajal kolmes maakonnas 86 avalikku arutelu, millest võttis osa 4214 osalejat.Planeering on aluseks raudtee projekteerimisele. Raudteemaa ulatus ja Eesti Vabariigile omandatava maa täpne vajadus määratakse ehitusprojektiga. Kuni planeeringu elluviimiseni saab trassikoridori jäävaid maaüksusi edasi kasutada nende senise sihtotstarbe järgi ning senist maakasutust planeering koheselt ei kitsenda.Rail Baltic on rahvusvaheline raudteeühendus, mis ühendab Eesti riigi Kesk- ja Lääne-Euroopa ning naaberriikidega, olles TEN-T põhivõrgustiku Põhjamere-Läänemere transpordikoridori osa. Kaherajaline elektrifitseeritud raudtee, rööpmelaiusega 1435 mm, on kavandatud marsruudil Tallinn-Pärnu-Riia-Kaunas-Leedu/Poola piir.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.