Majanduskasv ulatus kolmandas kvartalis ehitussektorile tuginedes 4,2 protsendile, energeetikasektor hoidis kasvu küll pisut tagasi, kuid viimase kolme aasta keskmisest on kasv siiski kaks korda kiirem, kirjutas Äripäev.

- T1 ehitusplats.
- Foto: Raul Mee
Eesti SKP kasvas statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis 4,2 protsenti. Jooksevhindades oli see 5,8 miljardit eurot ja sesoonselt korrigeerituna jäi eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele (kasv 0,3 protsenti).
Majanduskasv oli üldiselt laiapõhjaline, sellest veerandi andis ehitussektor, mida on varasemal neljal aastal rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Madis Abeni sõnul tagasi hoidnud vähene nõudlus, mida nüüd tugevdavad nii erasektori kui riigi investeeringud ning omavalitsuste valimisaastale tüüpiliselt suuremad tellimused. Ehitusnõudluse 20protsendiline kasv piirdub Abeni hinnangul tänavuse aastaga ja tuleval aastal ettevõtted kõrgema nõudlusega juba kohanevad.
Rahandusministeerium majanduse ülekuumenemise märke ei näe, sest tarbimiskäitumine on pigem ettevaatlik ja eksport ületab ikka veel importi, kuid keskpanga hinnangul on riskid siiski üleval.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Uued teadmised saad TalTechi magistriõppest
Ehitussektor on viimastel aastatel läbi teinud kiire arengu, kus projektide tehniline keerukus ja ootused lõpptulemusele on märgatavalt kasvanud. Energiatõhusus, hoonete elukaarepõhine planeerimine ja kaasaegsed digilahendused on muutunud baasnõueteks, mis tähendab, et turul on terav vajadus spetsialistide järele, kes suudavad siduda insenertehnilised teadmised majandusliku loogikaga.