Prantsuse Lütseumi spordihoone ehitushanke võitis Nordlin Ehitus. Lepingu kohaselt peavad ehitustööd lõpetatud olema 15. augustiks 2018, ehitus läheb maksma 3,3 miljonit eurot.
„Ettevalmistused Prantsuse Lütseumile spordihoone ehitamiseks algasid juba 2007. aastal, kui viidi läbi arhitektuurivõistlus hoonestamise idee saamiseks,“ ütles abilinnapea Mihhail Kõlvart.
Prantsuse Lütseumi spordihoone arhitektuurse lahenduse autoriks on QP Arhitektid OÜ (Tõnu Laigu, Koit Ojaliiv ja Mari Rass). Võidutöö alusel algatati 2009. aastal detailplaneering ning selle valmimise ja kehtestamise järel asuti spordihoone projekti koostama.
„Paraku jäi valminud projekti realiseerimine mitmeks aastaks ootele,“ tõdes Kõlvart. „Ent 2016. aasta lõpus otsustasime lütseumile spordihoone rajamise projekti taaskäivitada ning planeerisime selleks vajaliku raha tänavusse linnaeelarvesse.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Spordihoone on kavandatud tühjale krundile Hariduse tänav 3 asuva Lütseumi peahoone kõrvale. Hoone fassaadide kujundus peab olema neutraalne ning materjali ja välisviimistluse poolest mitte varjutama ajaloolist koolihoonet. Krundile ehitatav spordihoone ühendatakse maa-aluste koridoride abil Lütseumi peamajaga ja Hariduse tn 8 asuva algklasside koolihoonega.
Paralleelselt ehitamisega teostatakse ka projekti korrektuur - esialgset lahendust ei muudeta, küll aga ajakohastatakse tehnovarustuse osa ja vaadatakse üle kasutatavad materjalid, et ehitis vastaks uusimatele nõuetele.
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.